neljapäev, 2. veebruar 2017

Kiire ja mugav rongiühendus Tartust Riiga vajab poliitilist otsus


Andrus Ossip, Elroni juhatuse esimees

Möödunud nädalal kohtusin Tartu linnajuhtidega, et rääkida regiooni rongiühenduse vajadustest. Paar nädalat varem sõitsin samal eesmärgil Virumaale.

Täna on Elroni fookus kindlalt Eesti-sisesel reisijate teenindamisel. Maavalitsuste ja omavalitsusesindajatega peetavad kõnelused aitavad selgitada väljakutseid, Elronilt oodatakse aga ikka enamat.

 Tallinn-Tartu raudteelõigul on reisijate arvud kasvanud mahuni, mil enam pikemate rongide liinile saatmine lahendusi ei too. Seetõttu, juba alates detsembrist, lisab Elron Tallinn-Tartu liinile mõlemas suunas ühe täiendava reisi – ekspressreisi, mis sõidab vähem kui üks tund. Ka Virumaa suunal on sõiduplaani tihendamine kavandamisel, ootused täiendavateks väljumisteks Tallinna-Narva liinil kasvavad Kirde-Eestis.  

Hinnates tänast reisirongiliiklust saab öelda, et olemasoleva veeremipargi kasutamise aktiivsuses oleme me Euroopa Liidu parimate hulgas - vaba, seisvat ressurssi Elronil peaaegu ei leidu. Olemasolevate ressursside maksimaalne  kasutamine tähendab ühest küljest majanduslikku võitu.

Teisalt kaasneb vabade ressursside puudumisega kitsaskohti, millest suurim on reedesed ja pühapäevased väljumised paljudel suundadel. Siis on kõigil rongiliinidel ühekorraga reisijaid palju ja sõidutingimused ebamugavad. Üksikutel nädalapäevadel eriti silma hakkavat rongide ülerahvastatuse probleemiei ole paraku võimalik lahendada olemaoleva veeremiga. Lahendus, mis võimaldaks nädalalõpu tippaegadele lisada täiendavaid väljumisi, saab tulla vaid täiendava veeremi soetamisel.

Riik tellib ja otsustab

Elron osutab Eestis reisirongiveo teenust avaliku teenuse lepingu alusel ning riigi poolt  
määratud mahus. Nõutavad mahud tingivad reisirongiveo teenuse osutamise suure kulukuse – piletimüük katab hetkel 30% Elroni kõikidest kuludest, 70% on riigipoolne toetus. Oodata on teenuse kulukuse kasvu juba aasta pärast.

2017. aasta lõpul rakendub riigisisesele reisijateveole uus taristutasu metoodika, mis ainuüksi tänaste mahtude juures kasvatab Elroni kulusid raudtee ja selle struktuuride kasutamise eest pea kahekordseks. Kui infrastruktuuri tasud moodustavad 2016. aastal pea 11,5 miljonit eurot ettevõtte kõigist kuludest, siis 2018. aastaks on need tõusmas eeldatavalt 20 miljoni euroni kõigist rongiliikluse kuludest.  Säärane järsk reisijateveo infrastruktuuritasude tõus seab ettevõtte, kaudselt ka riigi ette väga suured väljakutsed, kuidas reisijatele juba lubatud teenuse maht ka uutes tingimustes tagada. Kindlasti saab ja peab siin kasvama rongireisijate enda panus kulude katmisele, aga piletihinna tõusul on väga selged piirid.

Täiesti kindlasti ei saa olukorras, kus riigisisene reisijatevedu on suures osas riigi toetatud, Elron äriühinguna võtta vastu otsuseid laienemiseks või uute suundade avamiseks omamata selleks Eesti riigi poolset positiivset otsust ning valmisolekut teenuse lisamahu rahastamiseks.

Kristjan Jaak Petersoni jälgedes

Kvaliteetse rongiühenduse loomine Tartu-Riia liinile on võimalik, aga eeldab selget poliitilist otsust ning soovi seda liini sarnaselt riigisisese veoga doteerida. Dotatsiooni suurus sõltub väljumiste arvust ning rongide hulgast, mida vajatakse tellimuse täitmiseks. Ning muidugi eeldab see ka kahe riigi poolset huvi ja kokkulepet sarnaselt sellele, kuidas täna toimib Vene raudtee, Go Groupi ja Eesti Raudtee koostöös toimiv Tallinn-Peterburg-Moskva liin.

Ainuüksi ühe Riia liinil opereerimiseks vajaliku rongi hind on suurusjärgus 10 miljonit eurot ning tarneaeg 2-3 aastat. Tegu on kaaluka otsusega, tuleb olla 100% kindel, et investeering on põhjendatud ning ka muutuvates oludes hädavajalik.


Kui rääkida konkreetsemalt Tartu-Riia liini loomise võimalikkusest, siis üks viimaseid uuringuid, mis kajastab Tallinn-Tartu-Riia rongiliini tasuvust ütleb selgelt, et nimetatud liini ei ole võimalik opereerida kommertsalustel ning seda isegi siis, kui operaator saaks rongid “tasuta”. Kui see oleks teisiti, kurseeriks kahe linna vahel kindlasti ka rohkem busse kui praegu.