teisipäev, 15. aprill 2014

Võtame kõik head ettepanekud arvesse



Elroni vastus Marju Himma artiklile “Elroni pikalt seatud ader on ikka rajalt maas”, 15.04.14, ERRi uudisportaal



Võtame kõik head ettepanekud arvesse 
Teisipäeval ilmus ERRi uudisteportaalis toimetaja Marju Himma arvamusartikkel, mis sisaldas mitmeid häid ettepanekuid, mida plaanime arvesse võtta. Samas: võrreldes aasta algusega on ader väga ilusasti vaos. Rongid sõidavad, nad on kiired ja mugavad.

Hiljutine ajutine sõiduplaanimuudatus viskas adra hetkeks vaost välja, kuid tänaseks on künnitöö taastunud. Olen täiesti nõus väidetega, et teavitustöö ajutise sõiduplaanimuudatuse osas oleks pidanud algama varem ning toimuma veelgi laiemalt.

Me jõudsime suurele osale reisijaist muudatusest teada anda, tegime seda oma kodulehe ja rongipeatuste infostendide kaudu ning võtsime nende klientidega, kes olid piletit ostes meile oma e-maili jätnud, otse ühendust. Iga reisijani me kahjuks siiski ei jõudnud. Mis samas on loomulik ja paratamatu.

Sest kuidas jõuda iga reisijani, kui pileti ostnud inimesele on vaja teatada midagi ootamatut? Paljud inimesed igapäevaselt uudiseid ei jälgi, samuti on loogiline, et sage rongireisija ei käi pidevalt me kodulehel uudistamas, et ega ometi sõiduplaan muutunud pole… Kuigi vahel paratamatult on.

Kasutame siinkohal võimalust ja kutsume üles liituma meie teavitussüsteemiga. Elroni kodulehel on võimalik liituda oma e-postiaadressiga meie teavitussüsteemiga ja nii saab rongisõitja alati kiire ja kohese info tekkinud eriolukordadest.

Samas koorus Marju Himma artiklist välja mitu lahendamist vajavat murekohta. Esiteks, tasuta WiFi. Uskuge või mitte, kuid tegelikult pidid Elroni rongid olema esimesed Euroopas, kus on tagatud rongiülene tasuta WiFi LTE ehk 4G võrgu kaudu, vastavad seadmedki pandi juba tehases rongidele peale.

Kahjuks selgus, et eestimaalased on väga agarad veebikasutajad ning veebiliikluse maht ületas ka kõige optimistlikumad prognoosid. Ühesõnaga – olukorras, kus rongis vaadatakse HD-kvaliteedis videosid ja telesaateid või tarbitakse muud lairibale sobivat sisu, on Euroopa mõistes eeskujulik avalik teenus jäänud kesiseks.

Kuid meil on juba käsil arendustööd ning usutavasti on aasta teiseks pooleks kõikidel pikamaaliinidel olemas uuendatud WiFi võrk, mis kindlustab rahulolu tänaste tarbimismahtude seas.

Teiseks, rongis oli kitsas. Siin on minu meelest areng silmaga märgatav (ja seda kinnitab ajakirjanik ka oma artiklis: „Jah, nüüd aprillis tuli rongile üks vagun juurde, napilt mahuvad kõik istuma.“). See olukord paraneb lähiajal veelgi – meil on veel kaks tellitud rongi tehasest kätte saamata.

Uute rongide lisandudes oleme kohe ka populaarsematele väljumistele istekohti lisanud, oleme alates veebruarist järgemööda pikendanud kõiki tipptunni väljumisi, kus nõudlus on ületanud istekohtade arvu rongis.

Kahe nädala eest laekusid meile järjekorras 17. ja 18. diiselrong meie 20-koosseisulisest pargist ning sellest esmaspäevast said pikemad rongid igapäevaselt näiteks 17:34 Tallinn-Viljandi ning 8:51 Viljandi-Tallinn rongid ning 16. aprillist pikenevad igapäevaselt 13:20 Tallinn-Viljandi ja 7:35 Viljandi-Tallinn rongid.

Tartu liin on aga üks populaarsemaist ning seal me reageerime kitsaskohtadele mitmel moel – nii oleme uues, 1. juunist kehtima hakkavas sõiduplaanis kahekordistanud Tartu tavaliini väljumiste hulka, mille tulemusena hakkab tipptunniti pealinna ja heade mõtete linna vahel ühendus olema pea iga tunni järel.

Kolmandaks. „Kui alguses püüavadki inimesed üleriideid nagisse riputada, siis umbes 20 minutit enne Aegviidu jaama panevad kõik riideid tagasi selga, sest mingil põhjusel läheb siin järsku väga külmaks külm/palav,“ kirjutas Marju Himma. Meie rongidel tehakse regulaarselt ettenähtud hooldustöid ja kõik need korrad on kinnitanud, et rongi kliimaseadmed töötavad hästi ja tõrgeteta.

Elroni nimel oleme tänulikud iga tagasiside eest, mis aitab muuta rongiliiklust või teenindust rongis ning sõidumugavust paremaks. Oleme palju ettepanekuid saanud otse ettevõttesse ning need ka arvesse võtnud. 




Andrus Ossip
Elroni juhatuse esimees

kolmapäev, 2. aprill 2014

Raudteel ellujäämise kuldreegel: märka rongi!

Kahjuks on selle aasta alguses juhtunud mitu traagilist rongiõnnetust, milles on hukkunud 2 inimest. Avalikkuses on avaldatud arvamust, et uute, senistest oluliselt kiiremate ja vaiksemate rongide tulekuga on kasvanud ka rongiõnnetuste arv. See ei ole siiski nii, kuigi õnnetuste vältimisega tuleb tegeleda iga päev.

Värskeim Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kinnitab, et 2013. aastal toimus kokku 15 raudteeõnnetust, mis jääb samale tasemele 2012. aastaga, kuid mida on pea poole vähem kui 2011. aastal, mil toimus 28 raudteeõnnetust. Olukord on muutunud paremaks.

Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks on liiklejate tähelepanematus ning ohutusnõuete eiramine. Rongi pidurdusmaa on oluliselt suurem kui autol, mistõttu rongijuht võib küll ohtu märgata, kuid tal on õnnetuse vältimiseks võimalik palju vähem ära teha, kui ta tahaks. Rongijuhid elavad kõiki õnnetusi väga raskelt üle.

TJA teatas ka seda, et eelmisel aastal jäi rongi alla 7 inimest, kellest 4 sai vigastada ja 3 hukkus. Võrreldes 2012. aastaga vähenes otsasõitude arv 5, vigastatute arv 2 ja hukkunute arv 4 inimese võrra. Nende õnnetuste peamiseks põhjuseks on tähelepanematus ning liikluseeskirjade eiramine.
Lisaks võib õnnetuste põhjusena välja tuua rutiini. Rahvusvahelise statistika järgi juhtuvad autode kokkupõrked rongidega enamjaolt autojuhi kodust 40 km raadiuses ehk autojuhid on neid saatuslikke raudteeületuskohti eelnevalt korduvalt ületanud.

Õnnetuste põhjuste uurimisel on sageli selgunud, et autojuht ülesõidu juures ei peatunud. Samas oleks autojuht saanud kiirust alandades ja olukorda rahulikult hinnates õnnetuse ära hoida.

Sageli võib juhtide seletustest välja lugeda, et juht küll peatus ja vaatas, kuid ei näinud rongi. Seega, nad ei keskendunud ohuallika otsimisele, vaid käitusid aastatega sissekujunenud käitumismalli järgi. Paljud staažikad juhid peatuvad raudteeületuskoha ees vaid trahvihirmus, ohutuse aspekti lihtsalt ei teadvustata.

Jalakäijatega on sama lugu. „Ma olen juba aastaid just siit üle raudtee käinud, midagi pole juhtunud," on tavaline mõtteviis. Lisame siia vaadet varjavad kapuutsid, ümbritsevaid helisid summutavad kõrvaklapid ning saamegi väliskeskkonnast isoleeritud inimese. Vedurijuht võib signaali anda nii palju kui kulub, kuid muusikast see üle ei kosta...

Ükski foor, liiklusmärk ega täiuslikkuseni turvatud ülekäigukoht ei suuda inimest oma elu rohkem väärtustama sundida. Ja nii karmilt kui see ka ei kõla - vaid tähelepanelikul liiklejal on võimalik raudteel ellu jääda.

Kui kaubarongi sõidukiiruseks on 90 km/h ja kaubarongi täiskaal ulatub 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Uued reisirongid sõidavad täna kiirusega kuni 120 km/h ja plaan on lähitulevikus ka kiirust suurendada. Seepärast pole mingit põhjust arvata, et „ehk jõuab rongil nina eest läbi lipsata". Reeglina ei jõua.

Pealegi, rong liigub mööda rööpaid ja ootamatu takistuse teele ilmudes ei saa rongijuht rongiga kõrvale põigata, tihti ei ole tal võimalik isegi sõidukiirust oluliselt vähendada. Seega, saatusliku kokkupõrke vältimine sõltub eelkõige raudtee ületajast.

Kuigi kiiremad rongid ei ole kaasa toonud rohkem õnnetusi, on nad hooletuse korral suurema ohu allikad. Lõpetuseks kordaksin üle peamise: jalakäijate ja ka sõidukijuhtide puhul on ülekäigu läbimise reegel väga lihtne: Ole ettevaatlik! Märka rongi! Peatu, lase rong läbi!


Riho Seppar
AS Eesti Liinirongid
juhatuse liige