reede, 31. jaanuar 2014

Elroni kommentaar Valgamaalase artiklile


Viimastel päevadel on mitmed bussivedajad sulgenud vähemkasumlikke bussiliine, viidates sulgemispõhjustes seejuures reisirongiliiklusele kui liigdoteeritud ühistranspordiliigile.

Alates 1. jaanuarist, mil Elron tõi uued rongid kõigile Eestimaa diiselrongiliinidele, on reisirongide veomaht kasvanud üle 50%. Riigidotatsioon pole aga käesoleval aastal reisirongiliikluse osas tõusnud.

Kui vaadelda Elroni tegevuskulusid, siis riigipoolse toetuse osakaal on 2014. aastal ca 70%. Riigidotasiooni osakaal on aga nõnda kõrge seetõttu, et riigi antavast dotatsioonist kulub üle 10 miljoni raudteeomanike kulude katmiseks ning ligi 8 miljonit diiselrongide rendimakseteks.

Just raudtee kasutamise tasu ehk tee maks on kulu, mida maanteetransport ei maksa, ent rongiliiklus maksab. Kui antud, ebavõrdsusest tekkinud kulu ühes diiselrongide rendimaksetega reisirongiliikluse kulubaasist välja võtta, on riigidotatsiooni osakaal vastupidine, ehk piletitulu katab pea 80% kuludest.

Numbreid võib arvutada igatepidi, ent aru tuleb saada, et reisirong on üks parimaid viise riigil hoida ääremaastumisest Eestimaa erinevaid piirkondi. 

Elron tunneb rõõmu, et sai riigi toel osta rongid, mis suudavad pakkuda ekspressbussidega võrreldes kiiremat sõiduaega, peatudes seejuures oma teel kordades rohkem.

Meie Narva, Tartu ja Viljandi liinid teenindavad igapäevaselt mitmeid maakonnakeskusi ning kümneid omavalitsusi. Need liinid ei ole sekkumine linnadevahelisse ekspressveosse, vaid riigi vahend pakkuda omavalitsustele võimaluski, et elu väljaspool Tallinna kestaks ja kasvaks.

Lõpetuseks kutsun üles aga bussivedajaid koostööle. Ajal, mil muretsetakse, millise ühissõiduki reisija valib, on Eestis lõviosa kodanikke jätkuvalt autoroolis. See on sihtgrupp, kelle me peame ühiselt ühistransporti kasutama meelitama.

teisipäev, 28. jaanuar 2014

Elroni tagasivaade oma jaanuarikuu kommunikatsioonitegevusele

Alljärgnevalt avaldab Elron tagasivaate jaanuarikuu diiselrongide liinile tuleku kommunikatsioonile.

Uutele rongidele üleminek oli mitmetahuline ja keerukas protsess, mille puhul ei saa vaadata reaalset üleminekut, sellega seotud huvipooli ning teavitustegevust üksteisest lahus. Olid reaalsed probleemid (piletimüügisüsteemi tõrked, kohatine ületäituvus tipptunnil jms), millele olid reaalsed põhjused (üleminekut ei olnud võimalik teha pika aja jooksul, Elron ei ole veel kätte saanud kõiki ronge jms).

Kommunikatsioonitegevus oli (oludest tulenevalt teadliku valiku tõttu) reaktiivne (just detsembris, enne kriisi), kuid tagasivaates oleks pidanud olema proaktiivne (mida me jaanuarist oleme ka rakendanud).

Kui punktidena välja tuua peamine, siis:

1) Olime ülemineku küll põhjalikult läbi mõelnud ja planeerinud, kuid realiseerusid mõned ootamatud riskid, mis tegid Elroni rünnatavaks - piletimüügisüsteemiga seosnev oli kõige keerukam ja suurem. Kaalusime ka mahukamat eelteavitust, kuid teades riske, tundus, et see võib anda ka soovimatu tulemuse.

2) Mustvalget hinnangut, et tegime tervikuna midagi väga õigesti või valesti, on väga raske anda. Osa kurtmist ei olnud Elroni poolt vaadates ka argumenteeritud ja põhjendatud. Rongid on uued ja paljud igapäevasõitjad väga rahul. Ka mitmed lugupeetud inimesed on kinnitanud: rongisõidul on uus tase, sh Mihhail Lotman ja peaminister Andrus Ansip. Kui siiski veidi hinnata, võib öelda:

  1. Õige otsus oli uutele rongidele üle minna;
  2. Teavitustegevus oleks (tagant järgi vaadates) pidanud olema eelnevalt intensiivsem ja hoiatama ka võimalike tõrgete eest;
  3. Riski, et võimalikud üleminekutõrked avalikus ruumis võimenduvad (kuna selleks oli endise vedaja näol ka huvitatud pool), oli võimatu vältida;
  4. Süsteemse ja läbimõeldud teavitustegevuse tulemusel on tänaseks ka avalikkuse informeeritus tõusnud ning suhtumine ettevõttesse paraneb.

Usume, et avalikkus tajub, et oleme tõsiselt pingutanud, et tõrked lahendada, millest valdav osa on lahendatud ning osa veel lahendamisel.

Põhjalikuma kokkuvõtte saab teha aasta keskel, mil kõik 20 uut rongi täidavad täies mahus oma kohust ning kõik tõrked on jäänud aasta algusesse.

Praegu võib aga kindlalt öelda, et rahvas ootas uusi ronge, rongiliiklusel on Eestis tulevikku ning rongide populaarsus on pigem kasvanud ja kasvab veelgi.

kolmapäev, 22. jaanuar 2014

Andrus Ansipi kommentaar rongisõidust

Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip kirjeldas Riigikogu infotunnis oma sõidukogemust uute Elroni rongidega.

http://tarbija24.postimees.ee/2670284/rongisoitu-proovinud-ansip-see-on-ulivorretes-kirjeldatav

Mihhail Lotmani kommentaar rongisõidust

Tartu Ülikooli professor Mihhail Lotman on kirjutanud 15. jaanuaril ülevaate oma rongisõidust Tallinna.

http://www.lotman.ee/1/post/2014/01/elroni-uduste-sidud.html

teisipäev, 14. jaanuar 2014

esmaspäev, 13. jaanuar 2014

AON: Väide, nagu oleks Elroni juhid saanud erakorraliselt ja enda soovi tõttu kallima kindlustuspaketi, ei vasta tõele

Elroni kindlustusmaakleri Aon´i Eesti filiaali juht Kaido Konsap lükkab ümber tänases Eesti Päevalehes ilmunud artiklis „Elron kindlustas lähetuses käivad töötajad mäesuusa- ja lumesaanitraumade vastu“ esitatud väite.

„Eesti Päevalehe artikkel jätab väära mulje, nagu oleks Elroni juhid ostnud enda huvidest tulenevalt eksklusiivse reisikindlustuspaketi, mille abil on võimalik erareisikindlustuste ostmisest hoiduda ja mille aastamakse summas 242,75 eurot on ebamõistlik kulutus,“ ütles Aon´i Eesti filiaali juht Kaido Konsap. „See väide pole tõene.“

„ERGO on oma kommentaaris EPLile viidanud tingimustele, mis jõustusid 1.1.2014 ja mille alusel ERGO tõepoolest eristab standardkatet aktiivse puhkuse riskidest,“ selgitas Kaido Konsap. „Elroni kindlustuslepingu hanke läbiviimise ja lepingu jõustumise ajal kehtisid ja kehtivad ka hetkel ERGO Reisikindlustuse tingimused KT.0715.11, kus suusatamine ja lumelauasõit ei ole välistatud ning kategooriat „aktiivne puhkus“ ei eksisteeri.“

„Seega olid (ja on) kõik nende tingimuste kehtivuse ajal ERGOst reisikindlustust ostnud kliendid kaitstud ka suusamägedel tekkinud kahjude eest lisamakset tasumata,“ lisas Konsap. „Artiklis Toivo Prommi esitatud väited vastavad 100% tõele ning puudub alus nende kahtluse alla seadmiseks.“

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (www.aon.ee) on maailma juhtiva kindlustusmaaklerlus-, edasikindlustus- ja konsultatsiooniettevõtte Aon plc (NYSE:AON) Eesti äriüksus. Aon’il on 65 000 töötajat 120 riigis. Aonit on nimetatud korduvalt maailma parimaks maaklerfirmaks, parimaks kindlustuste ja edasikindlustuste vahendajaks, parimaks captive manager’iks ning parimaks employee benefit konsultatsioonifirmaks mitmete tööstusharude lõikes. Aon’i Eestis asuvas filiaalis töötab 14 tippspetsialisti, kelle nõustamisel sõlmitud kindlustuslepingute maht ületab aastas 6 miljonit eurot.

pühapäev, 12. jaanuar 2014

Elroni kommentaar Eesti Päevalehes ilmunud artiklile

Elroni kommentaar Eesti Päevalehes ilmunud artiklile “Transpordiekspert Hannes Luts: Elroni graafikud on õudsed!” 07. jaanuaril 2014

  1. Uued rongid projekteeriti tunnustatud rongitootja Stadler Bussnang AG poolt tingimustel, et need opereerivad liinidel, mille maksimaalne pikkus on 280 km ja võimekusega sõita 160 km/h, seega ei ole korrektne väide, et ehitatud rongid on linnalähirongid.
  2. Elroni rongide võrdlus Tšehhis opereeriva LEO Expressiga on kohatu, kuna see rong on tellitud eritellimusena luksusliku sisuga kindla liini teenindamiseks ja selle on kinni maksnud eraettevõte, küsides selle rongiga sõidu eest ka kommertstingimustele vastavat tasu.
  3. Rongide I ja II klassi istmetele kehtivad standardid, mis ei ole kasutamisel kohustuslikud, kuid määravad ära kõigile vastuvõetavad normid. Elron lähtus rongide hankel Euroopa Liidus kehtivatest standarditest ning esitas oma tingimustes võimaluste piires ka sellest kõrgemaid nõudeid (näiteks istmepadja laius ja kõrvuti paiknevate istmepatjade vahekaugus). Hankes oli ette antud rongikoosseisude minimaalsed istekohtade arvud ning oli nõutud, et: „Pakkuja pakub välja omapoolse mahutavuse arvestades reisijate mugavusnäitajaid ja standardi UIC 567 nõudeid. Eelistatud on võimalikult suure istekohtade arvuga rong.“
  4. Maksumaksja raha kasutav rongiliiklus peab igal pool maailmas olema võimalikult kulutõhus, seetõttu on loogiline lähtuda rongide hankel standardsusest – mida  rohkem sarnaseid seadmeid ja detaile, seda odavam on ekspluatatsioon (oluliselt vähem on vaja hankida ja ladustada erinevaid varuosi ning tööriistu, rongikoosseise hooldavad ja remontivad inimesed ei pea endile selgeks tegema kogu rongitootja toodangut jms).
  5. Mis puudutab artiklis kõlanud etteheiteid tipptehnoloogia kasutamise osas, siis tuleb märkida, et pidurdusenergia kasutatakse pardasüsteemides (kompressor, küte akulaadija jms) ära kõikides – nii kahe-, kolme- kui neljavagunilistes rongides ning seda koheselt pidurdamise hetkel. Neljavagunilistel rongidel on lisaks ka salvestusseadmed (ülikondensaatorid), mis salvestavad energiat ja seda energiat kasutatakse alati rongi kiirendamisel veojõu suurendamiseks, millega säästetakse kütust.
  6. Artiklis esitatud arvamusväide, et rongid on ebaefektiivsed, ei ole tunnustatud rongitootja seisukohalt õiglane. Diiselgeneraatorid ja -veomootorid on valitud just sellise võimsusega, et tagada kõige optimaalsem kulu. On üldteada, et kõige energiamahukam on rongi kiirendamine soovitud sõidukiiruseni, ning seegi, et mida vähem võimsust, seda kauem tuleb rongi kiirendada mootorite täisvõimsusel ja seda rohkem kulub kütust.

esmaspäev, 6. jaanuar 2014

Andrus Ossip: rongi pikkus sõltub sellest, kus inimesed elavad

Reisijate vedu raudteel tegi uuest aastast läbi suure murrangu. See nõuab Elronilt pingutust, kuid ka reisijatelt mõistmist, kirjutab Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip Postimehe arvamusportaalis.
Esimesel jaanuaril aset leidnud Eesti reisirongiliikluse ümberkorraldamine, kus Elron teostab 18 tuliuue elektri- ning 13 diiselrongiga kogu Eesti-sisest reisijatevedu, on unikaalne samm kogu Euroopas – üheski teises riigis ei ole sellises mahus uuendamist viimastel aastakümnetel ette võetud ning seda vaid kuue kuu jooksul.

Uued rongid on reisijate poolt hästi vastu võetud. Kuid nagu selliste mastaapsete muudatuste elluviimisel ikka, ei loksu kõik detailid nii kiiresti paika nagu plaanitud ning esineb tõrkeid – nii ka seekord.

Loomulikult teeme aktiivselt tööd, et kõik ilmnenud kitsaskohad kiiremas korras lahendada. Usun, et enamik on paigas kuuga, kõik paari kuuga. Täies mahus rakendub uus rongipark tööle suvel – viimane uus rong seitsmest, mida me veel kätte ei ole saanud, jõuab Eestisse juunis.
Avalikkuse ja reisijate jaoks on olnuline, et kogu Eestit kataks rongiliiklus, mis on mugav, kiire ja turvaline. Tehnilistelt omadustelt on käigus olevad uued rongid väga head ning lisaks Elroni tehnikutele aitavad meid rongitootja Stadleri tehnikud, kes jälgivad uute rongide tehnilisi parameetreid, et nad veereks õlitatult.

Kõige suuremaks tõrkeks osutus piletimüügisüsteem. Uuele süsteemile üleminekuks oli meil 31. detsembri öösel vaid kolm tundi. Tegime küll põhjaliku ettevalmistuse ja teste, kuid kõike ei suutnud ette näha.

Piletimüük rongides läbi terminali toimib, kuid kohati on probleeme mobiilisidega, et terminali andmeid sünkroniseerida serveriga. Samuti võtab piletimüügil palju aega reisijate küsimused soodustuste kohta, mida annab Elroni sõidukaardi kasutamine. Sõidukaarte oleme nende nelja päeva jooksul välja andnud juba üle 1000. Usume, et edaspidi väheneb ka klienditeenindajate koormus seoses reisijatele info jagamisega ning teenus jõuab iga reisijani.

Rongid teevadki regionaalpoliitikat
Kõige valulisemalt on reageeritud rongide täituvusele tipptunnil. See vajab põhjalikumalt selgitamist. Kokkuvõtvalt on uute rongide ja rongiliikluse korraldus pisiasjadeni läbimõeldud, kulutõhus ja mõistlik, kuigi sisaldab eelkõige tipptunnikoormuse puhul “lahendamatuid probleeme”. Selle termini alla võib kujundlikult rääkides lugeda näiteks Tallinnas Pirita tee jt linna sissesõiduteede ummikud, mis on paratamatud, kuna nende oluline leevendamine on ebamõistlikult kallis või suisa võimatu.
Lahendusi analoogsetel puhkudel muidugi on, kuid see eeldab kõigi reisijate mõistmist ning mõistlikkust. Esiteks saavad reisijaid uute rongidega oluliselt rohkem valida, millal nad reisivad (kuna väljumisi on rohkem). Kes saab, reisib talle mugavamal ajal ja väldib tipptundi. Teiseks, kui mõnes piirkonnas reisijate arv oluliselt kasvab, saab Elron alati lisada kas väljumisi või pikendada koosseise.

Teatud mõttes on Elroni uute rongide tulek Eesti regionaalpoliitika tähtsündmus: veel enamatel inimestel on võimalik elada soovi korral maal või linnast väljas ja vastupidi – transport kodust kaugemal tööl käimist ei sega. Tervikuna kasvab üle-eestiline reisijateveo maht 2014. aastal eelmise aastaga võrreldes koguni 50 protsenti. Ühe reisijateveo kilomeetri maksumus on muudatustest tulenevalt maksumaksja jaoks 25 protsenti soodsam, mis võimaldab sama raha eest pakkuda oluliselt rohkem väljumisi. 01. jaanuarist on juba kahekordistunud väljumised Narva, Viljandi ja Türi liinil ning sõiduplaanide tihendamine on ees ka teistel liinidel. Oluline on seegi, et rong on Eesti-siseseks liikumiseks jätkuvalt soodsaim ühistranspordiliik.

Kui tulevad inimesed, tulevad ka rongid
Rongide tipptunnitäituvus, kus inimestel tuleb püsti seista, on paraku tavapärane kogu Euroopas. Eestist pindalalt väiksemas, kuid rahvaarvult 12 korda suuremas Hollandis on rongides püstiseisjad tavaline nähtus. Püsti tuleb aegajalt seista kogu Euroopas ja sageli ka tipptunnivälisel ajal, kui on mõni põhjus, miks inimesed ei saa oma reisimist hajutada.

Ryanair kaalus seisukohti isegi lennukisse – efektiivusse ja mugavuse tasakaalu leidmine ei olegi nii lihtne. Kui tahame, et igal tipptunnil leiab iga reisija istekoha, sõidaks osad rongid tühjalt või seisaks suure osa ajast niisama, mis tähendaks mitmekordset piletihinda ja arutut raiskamist. Kui nõudlus kasvab, saame alati lisada väljumisi, ühendada ronge pikemaks või tellida ronge juurde. Viimane võimalus eeldaks aga demograafilisi muutusi, mida analüütikud lähiajal ei prognoosi.

Toitlustusega plaanime alustada aasta teises pooles, kui kõik rongid on kohale jõudnud ning kasutusele võetud. Probleemiks on aga see, et oleme rongides nn baarinurga tarbeks plaaninud eemaldada ca kuus istekohta ja see võib osutada täna esilekerkinud rongide täituvuse seisukohalt takistuseks.

Kui eelmisel aastal sõitsid reisirongid Eesti 3,2 miljonit kilomeetrit, siis sellel aastal sõidavad 4,7 miljonit kilomeetrit. 2014. aastal prognoosime, et Elroni rongidega reisib 5,2 miljonit reisijat ning piletulu koguneb 8,3 miljonit eurot. Sellised mahukasvud on hüppelised, mis nõuavad Elronilt suurt pingutust, kuid ka reisijate mõistmist. Kindlasti anname oma parima.

laupäev, 4. jaanuar 2014

Elron vastus Delfi artiklile


Avaldame meie kommentaari seoses tänase artikliga Delfis (http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/foto-hommikusel-elroni-rongil-paiskus-vagunite-vahelt-suitsu.d?id=67551134):

Diiselrongidel on mootorbloki küljel, akende kõrgusel Webasto süsteemi väljalaskeava. Antud avast võib rongi esmasel käivitamisel tulla pahvak suitsu.

See on normaalne nähtus ja seotud mainitud süsteemiga, mis aitab diiselmootoritel käivituda, vähendades nii kütusekulu ja kiirendades mh. salongi küttesüsteemide käivitumist.