pühapäev, 12. jaanuar 2014

Elroni kommentaar Eesti Päevalehes ilmunud artiklile

Elroni kommentaar Eesti Päevalehes ilmunud artiklile “Transpordiekspert Hannes Luts: Elroni graafikud on õudsed!” 07. jaanuaril 2014

  1. Uued rongid projekteeriti tunnustatud rongitootja Stadler Bussnang AG poolt tingimustel, et need opereerivad liinidel, mille maksimaalne pikkus on 280 km ja võimekusega sõita 160 km/h, seega ei ole korrektne väide, et ehitatud rongid on linnalähirongid.
  2. Elroni rongide võrdlus Tšehhis opereeriva LEO Expressiga on kohatu, kuna see rong on tellitud eritellimusena luksusliku sisuga kindla liini teenindamiseks ja selle on kinni maksnud eraettevõte, küsides selle rongiga sõidu eest ka kommertstingimustele vastavat tasu.
  3. Rongide I ja II klassi istmetele kehtivad standardid, mis ei ole kasutamisel kohustuslikud, kuid määravad ära kõigile vastuvõetavad normid. Elron lähtus rongide hankel Euroopa Liidus kehtivatest standarditest ning esitas oma tingimustes võimaluste piires ka sellest kõrgemaid nõudeid (näiteks istmepadja laius ja kõrvuti paiknevate istmepatjade vahekaugus). Hankes oli ette antud rongikoosseisude minimaalsed istekohtade arvud ning oli nõutud, et: „Pakkuja pakub välja omapoolse mahutavuse arvestades reisijate mugavusnäitajaid ja standardi UIC 567 nõudeid. Eelistatud on võimalikult suure istekohtade arvuga rong.“
  4. Maksumaksja raha kasutav rongiliiklus peab igal pool maailmas olema võimalikult kulutõhus, seetõttu on loogiline lähtuda rongide hankel standardsusest – mida  rohkem sarnaseid seadmeid ja detaile, seda odavam on ekspluatatsioon (oluliselt vähem on vaja hankida ja ladustada erinevaid varuosi ning tööriistu, rongikoosseise hooldavad ja remontivad inimesed ei pea endile selgeks tegema kogu rongitootja toodangut jms).
  5. Mis puudutab artiklis kõlanud etteheiteid tipptehnoloogia kasutamise osas, siis tuleb märkida, et pidurdusenergia kasutatakse pardasüsteemides (kompressor, küte akulaadija jms) ära kõikides – nii kahe-, kolme- kui neljavagunilistes rongides ning seda koheselt pidurdamise hetkel. Neljavagunilistel rongidel on lisaks ka salvestusseadmed (ülikondensaatorid), mis salvestavad energiat ja seda energiat kasutatakse alati rongi kiirendamisel veojõu suurendamiseks, millega säästetakse kütust.
  6. Artiklis esitatud arvamusväide, et rongid on ebaefektiivsed, ei ole tunnustatud rongitootja seisukohalt õiglane. Diiselgeneraatorid ja -veomootorid on valitud just sellise võimsusega, et tagada kõige optimaalsem kulu. On üldteada, et kõige energiamahukam on rongi kiirendamine soovitud sõidukiiruseni, ning seegi, et mida vähem võimsust, seda kauem tuleb rongi kiirendada mootorite täisvõimsusel ja seda rohkem kulub kütust.

Kommentaare ei ole: