esmaspäev, 6. jaanuar 2014

Andrus Ossip: rongi pikkus sõltub sellest, kus inimesed elavad

Reisijate vedu raudteel tegi uuest aastast läbi suure murrangu. See nõuab Elronilt pingutust, kuid ka reisijatelt mõistmist, kirjutab Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip Postimehe arvamusportaalis.
Esimesel jaanuaril aset leidnud Eesti reisirongiliikluse ümberkorraldamine, kus Elron teostab 18 tuliuue elektri- ning 13 diiselrongiga kogu Eesti-sisest reisijatevedu, on unikaalne samm kogu Euroopas – üheski teises riigis ei ole sellises mahus uuendamist viimastel aastakümnetel ette võetud ning seda vaid kuue kuu jooksul.

Uued rongid on reisijate poolt hästi vastu võetud. Kuid nagu selliste mastaapsete muudatuste elluviimisel ikka, ei loksu kõik detailid nii kiiresti paika nagu plaanitud ning esineb tõrkeid – nii ka seekord.

Loomulikult teeme aktiivselt tööd, et kõik ilmnenud kitsaskohad kiiremas korras lahendada. Usun, et enamik on paigas kuuga, kõik paari kuuga. Täies mahus rakendub uus rongipark tööle suvel – viimane uus rong seitsmest, mida me veel kätte ei ole saanud, jõuab Eestisse juunis.
Avalikkuse ja reisijate jaoks on olnuline, et kogu Eestit kataks rongiliiklus, mis on mugav, kiire ja turvaline. Tehnilistelt omadustelt on käigus olevad uued rongid väga head ning lisaks Elroni tehnikutele aitavad meid rongitootja Stadleri tehnikud, kes jälgivad uute rongide tehnilisi parameetreid, et nad veereks õlitatult.

Kõige suuremaks tõrkeks osutus piletimüügisüsteem. Uuele süsteemile üleminekuks oli meil 31. detsembri öösel vaid kolm tundi. Tegime küll põhjaliku ettevalmistuse ja teste, kuid kõike ei suutnud ette näha.

Piletimüük rongides läbi terminali toimib, kuid kohati on probleeme mobiilisidega, et terminali andmeid sünkroniseerida serveriga. Samuti võtab piletimüügil palju aega reisijate küsimused soodustuste kohta, mida annab Elroni sõidukaardi kasutamine. Sõidukaarte oleme nende nelja päeva jooksul välja andnud juba üle 1000. Usume, et edaspidi väheneb ka klienditeenindajate koormus seoses reisijatele info jagamisega ning teenus jõuab iga reisijani.

Rongid teevadki regionaalpoliitikat
Kõige valulisemalt on reageeritud rongide täituvusele tipptunnil. See vajab põhjalikumalt selgitamist. Kokkuvõtvalt on uute rongide ja rongiliikluse korraldus pisiasjadeni läbimõeldud, kulutõhus ja mõistlik, kuigi sisaldab eelkõige tipptunnikoormuse puhul “lahendamatuid probleeme”. Selle termini alla võib kujundlikult rääkides lugeda näiteks Tallinnas Pirita tee jt linna sissesõiduteede ummikud, mis on paratamatud, kuna nende oluline leevendamine on ebamõistlikult kallis või suisa võimatu.
Lahendusi analoogsetel puhkudel muidugi on, kuid see eeldab kõigi reisijate mõistmist ning mõistlikkust. Esiteks saavad reisijaid uute rongidega oluliselt rohkem valida, millal nad reisivad (kuna väljumisi on rohkem). Kes saab, reisib talle mugavamal ajal ja väldib tipptundi. Teiseks, kui mõnes piirkonnas reisijate arv oluliselt kasvab, saab Elron alati lisada kas väljumisi või pikendada koosseise.

Teatud mõttes on Elroni uute rongide tulek Eesti regionaalpoliitika tähtsündmus: veel enamatel inimestel on võimalik elada soovi korral maal või linnast väljas ja vastupidi – transport kodust kaugemal tööl käimist ei sega. Tervikuna kasvab üle-eestiline reisijateveo maht 2014. aastal eelmise aastaga võrreldes koguni 50 protsenti. Ühe reisijateveo kilomeetri maksumus on muudatustest tulenevalt maksumaksja jaoks 25 protsenti soodsam, mis võimaldab sama raha eest pakkuda oluliselt rohkem väljumisi. 01. jaanuarist on juba kahekordistunud väljumised Narva, Viljandi ja Türi liinil ning sõiduplaanide tihendamine on ees ka teistel liinidel. Oluline on seegi, et rong on Eesti-siseseks liikumiseks jätkuvalt soodsaim ühistranspordiliik.

Kui tulevad inimesed, tulevad ka rongid
Rongide tipptunnitäituvus, kus inimestel tuleb püsti seista, on paraku tavapärane kogu Euroopas. Eestist pindalalt väiksemas, kuid rahvaarvult 12 korda suuremas Hollandis on rongides püstiseisjad tavaline nähtus. Püsti tuleb aegajalt seista kogu Euroopas ja sageli ka tipptunnivälisel ajal, kui on mõni põhjus, miks inimesed ei saa oma reisimist hajutada.

Ryanair kaalus seisukohti isegi lennukisse – efektiivusse ja mugavuse tasakaalu leidmine ei olegi nii lihtne. Kui tahame, et igal tipptunnil leiab iga reisija istekoha, sõidaks osad rongid tühjalt või seisaks suure osa ajast niisama, mis tähendaks mitmekordset piletihinda ja arutut raiskamist. Kui nõudlus kasvab, saame alati lisada väljumisi, ühendada ronge pikemaks või tellida ronge juurde. Viimane võimalus eeldaks aga demograafilisi muutusi, mida analüütikud lähiajal ei prognoosi.

Toitlustusega plaanime alustada aasta teises pooles, kui kõik rongid on kohale jõudnud ning kasutusele võetud. Probleemiks on aga see, et oleme rongides nn baarinurga tarbeks plaaninud eemaldada ca kuus istekohta ja see võib osutada täna esilekerkinud rongide täituvuse seisukohalt takistuseks.

Kui eelmisel aastal sõitsid reisirongid Eesti 3,2 miljonit kilomeetrit, siis sellel aastal sõidavad 4,7 miljonit kilomeetrit. 2014. aastal prognoosime, et Elroni rongidega reisib 5,2 miljonit reisijat ning piletulu koguneb 8,3 miljonit eurot. Sellised mahukasvud on hüppelised, mis nõuavad Elronilt suurt pingutust, kuid ka reisijate mõistmist. Kindlasti anname oma parima.

2 kommentaari:

Helve Häälme ütles ...


Tere!

Olen Jõgeva linna elanik ja sõidan igal pühapäeva õhtul Tallinnasse,et 22.30 laevaga helsinkisse suunduda.
Olen väga pettunud rongide sõidugraafiku muutuses,sest varem kehtiv sõidugraafik oli just laevale minejatele sobiva.Kuna varem väljus rong 19.18 siis jõudis Tallinnasse umbes 21.20 ja saigi suunduda otse laeva,nüüd väjub rong Jõgevalt 18.19 ja Tallinnas tuleb veeta tervelt 2tundi aega,ennem kui laevale pääseb.Viimase rongiga Mis uueaja järgi väljub 20.22 jõuab Tallinnasse 22.11 ja laevale enam ei jõua.Kas tõesti ei olele võimalik viimast rongi tartu tallinn suunale vähemalt 30 minutit varem väljuma panna? Õhtusele laevale kiirustajaid on palju!
Teine suurem mure on see,et rongid mis sõitavad suunal Tartu-tallinn on jätkuvalt lühikesed.Kuna Jõgevalt bussi tallinnasse ei lähe,ainuke võimalus on rong,kuid juba tartust väljudes on rog rahvast täis,järgmine peatus on Jõgeva ja siis on juba ka kõik vahekäigud rahvaga täidetud ja tuleb püstiseista kogu tee tallinnani,kuid pilet on täishinnaga! Miks nii?
Vastust ootama jäädes H.Jõgevalt

Elron Eesti ütles ...

Tere,

Kahjuks puudus antud kellaajal piisav, 200-istekohalisele rongile sobiv kasutajate arv.

1. juunist rakendunud sõiduplaanis nihkus antud reis mõnevõrra varasemaks ning seeläbi on paranenud ka rongi kasutatavus.

Meie Tartu ekspressliine teenindavad alati 4-vagunilised rongid. Pikemaid koosseise tagada ei ole meil võimalik, kuna aprillikuus toimunud õnnetus Raasikul on meilt võtnud ühe neljavagunilise diiselrongi.

Samas loodame lähikuudel lõpetada projektiga, mille tulemusena saame hakata diiselronge pikendama elektrirongidega.