kolmapäev, 6. august 2014

Toitlustamine reisirongides on endiselt päevakorral


Õhtuleht avaldas 10. juulil artikli, mis on minu hinnangul juba pealkirjast alates pahatahtlik. Vaatasin enesekindluse mõttes üle, mida me ajakirjaniku küsimustele vastasime – ma ei leidnud sellest e-mailist ühtki kohta, kus me oleks väitnud, et „inimeste söötmine reisirongis on ohtlik ja kallis“. Sellist lauset ei saa meile omistada.

Kinnitan veelkord, et oleme endiselt otsimas ekspressrongidesse kõige optimaalsemat lahendust, millega kaoks rongidest võimalikult vähe istekohti, kuid teenindatud saaks ka kõik need, kellel janu või kõht tühi.

Kuid alustagem algusest. Tõesti, kui 2008. aastal diiselrongide ostuks hange  välja kuulutati, ei nähtud vajadust eraldi välja töötatud lahendusele  toitlustamise korraldamiseks  rongides. Eeldus oli , et  rongid hakkavad teenindama riigisisest suhteliselt kiiret ühendust, milles ükski reis ei kesta üle 3 tunni. Reeglina jääb reis kuni 2 tunni piiresse. Paralleelselt on oluliselt laienemas võimalused ostudeks suuremates rongijaamades, nii nagu tänaseks on näiteks juhtunud Balti Jaamas, kus lisaks erinevatele söögikohtadele  on kiiremad ostud võimalik sooritada R-Kioskist vöi veelgi laiema valikuga Selverist. Niisiis, see on siis põhjus, miks me algselt rongihanget välja kuulutades toitlustamisvõimalusele liigset rõhku ei pannud ning tellisime kõik 20 rongi võimalikult ühesugustena (ning omavahel kokkuhaagitavatena).

Toetudes klientide tagasisidele ja soovist muuta rongiga reisimist veelgi mugavamaks, oleme arvamusel, et eelkõige ekspressrongides on olemas klientide ootus ja meie soov pakkuda külmi-kuumi jooke ning suupisteid. Et 2013.aasta suveks olid rongid juba tellitud ning meil oli usk leida optimaalne täiendav võimalus toitlustuse pakkumiseks, sai see ka riigiga kokku lepitud.

Kuid aitab minevikust, rääkigem tulevikust. Täna me teame, mida reisijad tahavad. Õigemini, me teame, mida reisijad ei taha. Lihtsalt kohv ja saiake, nagu mõned inimesed on välja pakkunud, ei ole see sortiment, mida rongis ringikäiva teenindaja „seljakotist“ soovitakse osta. Kindlasti ei ole see see, mida üks operaatorfirma tegema peaks. Sest arvutused näitavad, et see oleks kahjumlik ettevõtmine – teenindajad tahavad inimväärset palka ning see ei kogune saiakese ja „voolikukohvi“ müügist. Mis aga peamine - pakutav sortiment ei vasta kliendi ootustele!

Ka teise variandina väljapakutud kohvi- ja toiduautomaadid on kahjuks oma arengus veel sellises staadiumis, kus nende tehniline töökindlus kiirusega 120 km/h liikuvas rongis jätab tõsiselt soovida. Need nõuavad pidevat hoolt ja ma ei ole kindlad, kas reisijaid rõõmustaks „ajutiselt mittetöötavad“ kohvi- ja toiduautomaadid vaguninurgas.

Nagu juba öeldud, täna me teame, milline on õige lahendus. Selleks tuleb rongi C alasse (rongi keskpaik) luua eeskujulikult sisustatud  toitlustuse ala, kus igaüks saab süüa-juua (sh kuumi jooke ja sööke) osta.

Me usume, et see sobiks klientidele, oleks pikaajaline ning kvaliteetne, ja ka sortimendis piisavalt lai ning mis peamine, ka taskukohane. Sellise lahenduse loodame Tartu ekspressliinil esimesel võimalusel käivitada.

Kahjuks on see kallis lahendus. Täna räägime u 400 000 eurost, just sellise hinnapakkumuse on rongitootja teinud. Ja kindlasti ei ole tegemist üle maksmisega, sest tegemist ei ole sellise ümberehitusega, millega iga pakkuja hakkama saab – kiirelt liikuvates paljude reisijatega rongides kehtivad karmid ohutusnõuded, kõik esemed peavad olema reisijaile ohutud, st korralikult kinnitatud, et näiteks rongi äkkpidurduse või veelgi hullem, rongiõnnetuse puhul reisijaid võimalike vigastusohtude eest kaitsta. Rääkimata asjaolust, et üks korralik kohvik vajab tänapäevast sisustust, külmkappe, piisava võimsusega elektrivarustust, värsket vett ja kanalisatsiooni jne.

Täna seisame valiku ees. Paraku on eelarvevahendid piiratud ja oleme esmatähtsaks pidanud reisijatele suuremate reisimisvõimaluste loomise (rohkem rongide väljumisi erinevatel liinidel) ning toitlustuse lahenduse elluviimiseks  peame saama selge sisendi ettevõtte omanikult, kust me täiendavateks investeeringuks vahendeid saame.


Andrus Ossip
Elroni juhatuse esimees

neljapäev, 29. mai 2014

Intervjuu Harju Eluga

Allpool on avaldatud intervjuu Harju Elu reporteri Allar Viivikuga (26.05.2014)

Millised on suurimad muudatused Harjumaa elaniku jaoks 1. juunil kehtima hakkavas sõiduplaanis?
Kui Harjumaa elanike poolt vaadata, siis 1. juunist rakenduv sõiduplaan loob paremad ümberistumisvõimalused Aegviidu jaamas elektri- ja diiselrongide vahel ning tiheneb tipptunni väljumiste arv Türi suunal.

Millistele liinidele lisatakse väljumisi?  Kui, siis kui palju? 
Väljumisi tuleb 1. juunist juurde Tartu tavaliinil, Valga liinil ning Narva suunal.

Kas päevane “aken” rongiplaanides jääb või mitte? 
Päevane paus reisirongiliikluses on raudteeomanike poolt kehtestatud ning vajalik selleks, et raudteeomanik saaks teostada järelevalve- ja hooldustöid oma taristul.
Kaheteelisel raudteel on eeskirjadega selleks ette nähtud 2 tunnine reisirongiliiklusseisak.

Millal saabuvad viimased diisel- ja elektrirongid? Kui palju siis neid liinidel sõidab?
Tänaseks on Elroni depoosse laekunud kõik meie rongid. Liinitöös kasutame igapäevaselt 13 elektrirongi 18-st ning kõiki oma 20 diiselrongi (1 diiselrong on hetkel avariiline). Diiselrongide puhul on 3 rongi haakena kasutusel.

Mis saab Raasiku vallas kannatanud diiselrongist?
Avariiline diiselrong taastatakse, ehitades kahes kahjustunud vaguni asemel uued. Uued kaks vagunit peaks Eestisse saabuma 2015. aasta kevadeks.

Kas ja millal võib tulla taas piletihindade muutumine?
Piletihindade osas toob sügis selguse, kuna siis on selgunud edaspidine kulubaas kütuste, raudteetasude jm. osas ning ka tulubaas reisijate rongikasutuse baasilt. Antud näitajatelt saame avaldada uued hinnakirjad, kus hinnatõus selgub konkreetsest liinist ja vahemaa pikkusest. Kindlasti jääb Elron soodustama kuupiletite ja veebi kasutust ehk sealne hinnatase on meie nägemuses pikaajaline ning pigem ei muutu.

Kas on plaanis ka tunni- ning päevapiletid?
Elron müüb täna päevapileteid – tsoneeritud ala päevapileteid on võimalik osta nii rongist kui pilet.ee leheküljelt. Pilet.ee keskkonnas olevaid päevapileteid on kõige mugavam soetada oma mobiiltelefoni kaudu. Ostujuhised on toodud rongide C alas.
Tunnipiletite puhul võib öelda, et järgmise piletimüügisüsteemi puhul - mille kasutuselevõtt lähiaastatele planeeritud on - on üks meie mõtteid olnud muuta tänased ühe korra sõidu tsoonipiletid tunnipõhiselt kehtivaks.

Kas on idasuunalistel diiselrongidel taastada Aruküla, Raasiku, Kehra ning Aegviidu peatused?
Idasuuna diiselrongidel (v.a. Tartu ekspress) on täna Kehra ja Aegviidu peatused ette nähtud. Saan aru, et mõeldud on Raasiku ja Aruküla peatuste puudumist. Kuna Elron on 1. juunist loonud ümberistumisvõimalused läbi Aegviidu jaama elektrirongidelt diiselrongidele (ja vastupidi), siis pigem on meie suund kaotada diiselrongidelt ka Kehra peatus, kuna ka Kehrast saaks diiselrongiga sõita Aegviitu, kus on tagatud ümberistumisvõimalus. Meie tänane kogemus diiselrongidelt Aruküla jt. peatuste äravõtmisega on olnud positiivne – kaugemale sõitjad on kiitnud kiiret sõiduaega ja vähe peatuvat rongi ning teisalt on Aegviidu elektrirongid saanud juurde kasutajaid, andes nii õigustuse Aegviidu liini väljumiste arvu kasvule, mille aasta algusest ära tegime.

teisipäev, 15. aprill 2014

Võtame kõik head ettepanekud arvesse



Elroni vastus Marju Himma artiklile “Elroni pikalt seatud ader on ikka rajalt maas”, 15.04.14, ERRi uudisportaal



Võtame kõik head ettepanekud arvesse 
Teisipäeval ilmus ERRi uudisteportaalis toimetaja Marju Himma arvamusartikkel, mis sisaldas mitmeid häid ettepanekuid, mida plaanime arvesse võtta. Samas: võrreldes aasta algusega on ader väga ilusasti vaos. Rongid sõidavad, nad on kiired ja mugavad.

Hiljutine ajutine sõiduplaanimuudatus viskas adra hetkeks vaost välja, kuid tänaseks on künnitöö taastunud. Olen täiesti nõus väidetega, et teavitustöö ajutise sõiduplaanimuudatuse osas oleks pidanud algama varem ning toimuma veelgi laiemalt.

Me jõudsime suurele osale reisijaist muudatusest teada anda, tegime seda oma kodulehe ja rongipeatuste infostendide kaudu ning võtsime nende klientidega, kes olid piletit ostes meile oma e-maili jätnud, otse ühendust. Iga reisijani me kahjuks siiski ei jõudnud. Mis samas on loomulik ja paratamatu.

Sest kuidas jõuda iga reisijani, kui pileti ostnud inimesele on vaja teatada midagi ootamatut? Paljud inimesed igapäevaselt uudiseid ei jälgi, samuti on loogiline, et sage rongireisija ei käi pidevalt me kodulehel uudistamas, et ega ometi sõiduplaan muutunud pole… Kuigi vahel paratamatult on.

Kasutame siinkohal võimalust ja kutsume üles liituma meie teavitussüsteemiga. Elroni kodulehel on võimalik liituda oma e-postiaadressiga meie teavitussüsteemiga ja nii saab rongisõitja alati kiire ja kohese info tekkinud eriolukordadest.

Samas koorus Marju Himma artiklist välja mitu lahendamist vajavat murekohta. Esiteks, tasuta WiFi. Uskuge või mitte, kuid tegelikult pidid Elroni rongid olema esimesed Euroopas, kus on tagatud rongiülene tasuta WiFi LTE ehk 4G võrgu kaudu, vastavad seadmedki pandi juba tehases rongidele peale.

Kahjuks selgus, et eestimaalased on väga agarad veebikasutajad ning veebiliikluse maht ületas ka kõige optimistlikumad prognoosid. Ühesõnaga – olukorras, kus rongis vaadatakse HD-kvaliteedis videosid ja telesaateid või tarbitakse muud lairibale sobivat sisu, on Euroopa mõistes eeskujulik avalik teenus jäänud kesiseks.

Kuid meil on juba käsil arendustööd ning usutavasti on aasta teiseks pooleks kõikidel pikamaaliinidel olemas uuendatud WiFi võrk, mis kindlustab rahulolu tänaste tarbimismahtude seas.

Teiseks, rongis oli kitsas. Siin on minu meelest areng silmaga märgatav (ja seda kinnitab ajakirjanik ka oma artiklis: „Jah, nüüd aprillis tuli rongile üks vagun juurde, napilt mahuvad kõik istuma.“). See olukord paraneb lähiajal veelgi – meil on veel kaks tellitud rongi tehasest kätte saamata.

Uute rongide lisandudes oleme kohe ka populaarsematele väljumistele istekohti lisanud, oleme alates veebruarist järgemööda pikendanud kõiki tipptunni väljumisi, kus nõudlus on ületanud istekohtade arvu rongis.

Kahe nädala eest laekusid meile järjekorras 17. ja 18. diiselrong meie 20-koosseisulisest pargist ning sellest esmaspäevast said pikemad rongid igapäevaselt näiteks 17:34 Tallinn-Viljandi ning 8:51 Viljandi-Tallinn rongid ning 16. aprillist pikenevad igapäevaselt 13:20 Tallinn-Viljandi ja 7:35 Viljandi-Tallinn rongid.

Tartu liin on aga üks populaarsemaist ning seal me reageerime kitsaskohtadele mitmel moel – nii oleme uues, 1. juunist kehtima hakkavas sõiduplaanis kahekordistanud Tartu tavaliini väljumiste hulka, mille tulemusena hakkab tipptunniti pealinna ja heade mõtete linna vahel ühendus olema pea iga tunni järel.

Kolmandaks. „Kui alguses püüavadki inimesed üleriideid nagisse riputada, siis umbes 20 minutit enne Aegviidu jaama panevad kõik riideid tagasi selga, sest mingil põhjusel läheb siin järsku väga külmaks külm/palav,“ kirjutas Marju Himma. Meie rongidel tehakse regulaarselt ettenähtud hooldustöid ja kõik need korrad on kinnitanud, et rongi kliimaseadmed töötavad hästi ja tõrgeteta.

Elroni nimel oleme tänulikud iga tagasiside eest, mis aitab muuta rongiliiklust või teenindust rongis ning sõidumugavust paremaks. Oleme palju ettepanekuid saanud otse ettevõttesse ning need ka arvesse võtnud. 




Andrus Ossip
Elroni juhatuse esimees

kolmapäev, 2. aprill 2014

Raudteel ellujäämise kuldreegel: märka rongi!

Kahjuks on selle aasta alguses juhtunud mitu traagilist rongiõnnetust, milles on hukkunud 2 inimest. Avalikkuses on avaldatud arvamust, et uute, senistest oluliselt kiiremate ja vaiksemate rongide tulekuga on kasvanud ka rongiõnnetuste arv. See ei ole siiski nii, kuigi õnnetuste vältimisega tuleb tegeleda iga päev.

Värskeim Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kinnitab, et 2013. aastal toimus kokku 15 raudteeõnnetust, mis jääb samale tasemele 2012. aastaga, kuid mida on pea poole vähem kui 2011. aastal, mil toimus 28 raudteeõnnetust. Olukord on muutunud paremaks.

Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks on liiklejate tähelepanematus ning ohutusnõuete eiramine. Rongi pidurdusmaa on oluliselt suurem kui autol, mistõttu rongijuht võib küll ohtu märgata, kuid tal on õnnetuse vältimiseks võimalik palju vähem ära teha, kui ta tahaks. Rongijuhid elavad kõiki õnnetusi väga raskelt üle.

TJA teatas ka seda, et eelmisel aastal jäi rongi alla 7 inimest, kellest 4 sai vigastada ja 3 hukkus. Võrreldes 2012. aastaga vähenes otsasõitude arv 5, vigastatute arv 2 ja hukkunute arv 4 inimese võrra. Nende õnnetuste peamiseks põhjuseks on tähelepanematus ning liikluseeskirjade eiramine.
Lisaks võib õnnetuste põhjusena välja tuua rutiini. Rahvusvahelise statistika järgi juhtuvad autode kokkupõrked rongidega enamjaolt autojuhi kodust 40 km raadiuses ehk autojuhid on neid saatuslikke raudteeületuskohti eelnevalt korduvalt ületanud.

Õnnetuste põhjuste uurimisel on sageli selgunud, et autojuht ülesõidu juures ei peatunud. Samas oleks autojuht saanud kiirust alandades ja olukorda rahulikult hinnates õnnetuse ära hoida.

Sageli võib juhtide seletustest välja lugeda, et juht küll peatus ja vaatas, kuid ei näinud rongi. Seega, nad ei keskendunud ohuallika otsimisele, vaid käitusid aastatega sissekujunenud käitumismalli järgi. Paljud staažikad juhid peatuvad raudteeületuskoha ees vaid trahvihirmus, ohutuse aspekti lihtsalt ei teadvustata.

Jalakäijatega on sama lugu. „Ma olen juba aastaid just siit üle raudtee käinud, midagi pole juhtunud," on tavaline mõtteviis. Lisame siia vaadet varjavad kapuutsid, ümbritsevaid helisid summutavad kõrvaklapid ning saamegi väliskeskkonnast isoleeritud inimese. Vedurijuht võib signaali anda nii palju kui kulub, kuid muusikast see üle ei kosta...

Ükski foor, liiklusmärk ega täiuslikkuseni turvatud ülekäigukoht ei suuda inimest oma elu rohkem väärtustama sundida. Ja nii karmilt kui see ka ei kõla - vaid tähelepanelikul liiklejal on võimalik raudteel ellu jääda.

Kui kaubarongi sõidukiiruseks on 90 km/h ja kaubarongi täiskaal ulatub 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Uued reisirongid sõidavad täna kiirusega kuni 120 km/h ja plaan on lähitulevikus ka kiirust suurendada. Seepärast pole mingit põhjust arvata, et „ehk jõuab rongil nina eest läbi lipsata". Reeglina ei jõua.

Pealegi, rong liigub mööda rööpaid ja ootamatu takistuse teele ilmudes ei saa rongijuht rongiga kõrvale põigata, tihti ei ole tal võimalik isegi sõidukiirust oluliselt vähendada. Seega, saatusliku kokkupõrke vältimine sõltub eelkõige raudtee ületajast.

Kuigi kiiremad rongid ei ole kaasa toonud rohkem õnnetusi, on nad hooletuse korral suurema ohu allikad. Lõpetuseks kordaksin üle peamise: jalakäijate ja ka sõidukijuhtide puhul on ülekäigu läbimise reegel väga lihtne: Ole ettevaatlik! Märka rongi! Peatu, lase rong läbi!


Riho Seppar
AS Eesti Liinirongid
juhatuse liige

esmaspäev, 17. märts 2014

Kuidas uued rongid üleöö kuulsaks said

Arvamuslugu ilmus Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniajakirjas "Kaja"

Kui Kaja palus minult juhtumikirjeldust, mõtlesin pikalt. Takkajärele tark on ju lihtne olla. Kuid kas ma suudan kõik tehtud vead objektiivselt üles lugeda? Kas me oleme tehtud vigadest õppinud? Kas mu kirjeldus kõlab kui asjalik analüüs või pigem kui eneseõigustus?

Kuid alustagem algusest. Me suurim viga seisnes selles, et meil ei olnud objektiivset ülevaadet, kas rongireisijad teavad eesolevate muudatuste suurusest. Me ise mõtlesime ratsionaalselt, et 1. jaanuarist toimub Eesti reisirongiliikluses vaid pelk operaatorivahetus ning uue aasta esimesel hommikul hakkavad reisijaid vedama uued, mugavamad ja kiiremad rongid. Valmistasime ette tehnilised protsessid ning vastavad tegevuskavad. Pea kogu oktoobri- ja novembrikuu käisime kohtumas kohalike väljaannete, omavalitsustega ning tegime ka tutvustussõite rongidega. Need ettevõtmised olid väga osavõturohked ning jätsid meile mulje, et suures plaanis on kodanikel arusaadav eesoleva muudatuse suurus ja ulatus. Kuid läks hoopis teisiti.

Tegelikult imestan ma tänaseni, kui suureks see juhtum keris. Ei paistnud olevat vist ühtki inimest, kes me tegemistega rahul oleks olnud. Tundus, nagu see ei olekski lihtsalt operaatorivahetus, vaid lausa paradigma muutus. Sisuliselt oodati, et uued rongid hakkavad ülimugavalt ja ülikiirelt sõitma igal ajal igalt poolt igale poole ja seda kõike väga odavalt.

Kui nüüd punktide kaupa peamine välja tuua, siis olime ülemineku küll põhjalikult läbi mõelnud ja planeerinud, kuid siiski realiseerusid mõned ootamatud riskid, mis tegid meid kergesti rünnatavaks. Keerukaim ja suurim tõrge tekkis piletimüügisüsteemis (mille käivitamiseks oli meil aega 6 tundi), mis ei töötanud avapäevadel ootuspäraselt. Samuti oli meil probleeme kodulehega, mis lakkas kohati töötamast, kuna päringute arv sellele kasvas kordades.

Kuigi mõlemad probleemid said lahenduse järgneval päeval, oli kahju juba tehtud. Ma ei usu tänagi, et suuremas mahus (ja seega kallim) IT-tugi oleks neid probleeme ära hoidnud, ent kindlasti oleksime pidanud sarnaselt pankadele jt. asutustele oma kliente päevi varem teavitama, et aastavahetuse järel võib esimestel päevadel esineda tõrkeid IT-süsteemide seadistamiste tõttu. Neid tõrkeid lahendades olime ju alati näoga kliendi poole – ehk otsused olid kliendi huvides (tasuta sõit tõrgete korral jne).

Ka esimeste päevade kohatine ületäituvus paaril tipptunni reisil oli tegelikult prognoositud, kuid selle kohene esilekerkimine mitte. Olime kavandanud rongide pikendamised koolivaheaja lõppu, mil meile järgmised rongikoosseisud ka üle anti, ent reisijate huvi osutus suuremaks juba avapäeval. Kahjuks polnud meil sel hetkel võimalik istekohtade nõudlust rahuldada puuduvate koosseisude tõttu. Tänaseks on seegi probleem lahendumas - oleme tootjafirmalt saanud ennetähtaegselt kätte mitu uut rongi, millega on ka tipptunniväljumisi pikendanud.

Mustvalget hinnangut, et tegime tervikuna midagi väga õigesti või valesti, on väga raske anda. Ja ma olen siiani ka arvamusel, et suur osa etteheidetest oli Elroni poolt vaadates ülevõimendatud – rongid, mille tellimisel tehti meie inimeste juhtimisel mahukad eeluuringud ja mida on kiitnud pea kõik Euroopa rongioperaatorid, kes neid näinud, ei ole „Partsi trammid“. Kõrvalepõikena – mäletan selgelt veel paari aasta taguseid üleskutseid, et ostame Eestisse hoopis ühevagunilised rööbasbussid, sest neist täiesti piisaks, rääkimata ideest kahekordistada rongiliiklusmahtu, mida oleme tegemas.

Kokkuvõttes võib öelda, et Elroni teavitustegevus oleks pidanud olema eelnevalt intensiivsem ja proaktiivsem, hoiatades huvilisi nii ka võimalike tõrgete eest. Me oleksime pidanud korraldama pressikonverentsi nädal varem, detsembri viimasel nädalal – siis olnuks Elron võimalike tõrgete ilmnemisel oluliselt vähemrünnatavad. Toon siinkohal mõttes endale rea objektiivseid põhjendusi, miks seda tol hetkel ei saanud planeerida, aga möödunut vaadates on selge, et need põhjendused „ei kanna“.

Usun siiski, et avalikkus tajub, et oleme tõrgete lahendamisel tõsiselt pingutanud - osa neist ongi tänaseks lahendatud ning ülejäänud leiavad lahenduse lähinädalatel. Igatahes, rongid on uued ja suurem osa igapäevasõitjatest väga rahul. Ka mitmed lugupeetud inimesed, sh Mihhail Lotman ja peaminister Andrus Ansip on kinnitanud: rongisõidul on täiesti uus tase.

Praegu võib aga kindlalt öelda, et rahvas ootas uusi ronge, rongiliiklusel on Eestis tulevikku, rongide populaarsus on pigem kasvanud ja kasvab veelgi. Seda kinnitavad ka meie jaanuarikuu müügitulemused – Elroni rongidega tehti aasta esimesel kuul ca neljandiku võrra rohkem reise kui mullu jaanuaris.

Ma loodan, et nii nagu elektrirongide tulek valiti mitmes omavalitsuses aas ta teoks, saame ka diiselrongide puhul aasta lõppedes oma seinale riputada sarnaseid aukirju.


Norbert Kaareste
müügi- ja arendusjuht
Elron

esmaspäev, 3. veebruar 2014

Rongikriisist tõusis kasu

Äripäevast, 03.02.2014
http://www.aripaev.ee/blog/2014/2/3/rongikriisist-tousis-kasu


Elroni ligi 250-liikmeline kollektiiv püüdis anda endast parima, et uutele diiselrongidele üleminek oleks sujuv ja tõrgeteta. Olime ülemineku põhjalikult läbi mõelnud ja planeerinud, kuid realiseerusid mõned ootamatud riskid, mis tegid Elroni rünnatavaks ning põhjustasid rongireisijate õigustatud pahameele.

Protsess, mis oli meie jaoks alanud uute rongide eelneva põhjaliku testimisega ning elektrirongide sujuva ja eduka liiniletoomisega, päädis lisaks uutele diiselrongide liinile toomisele klientide jaoks ka täiesti uue piletimüügisüsteemi, piletitoodete, -hindade ja sõiduplaanidega, mis muutis meie jaoks tööülesande mitme muutujaga võrrandiks.

Meil olid reaalsed probleemid, nt piletimüügisüsteemi tõrked, kohatine ületäituvus tipptunnil jms, millel olid ka omad põhjused: üleminekut ei olnud võimalik teha pika aja jooksul (selleks jäi sisuliselt 3 tundi - 31.detsembri õhtul 23.00st, mil vanad rongid sõidu lõpetasid, kuni 01. jaanuaril kell 02.00 öösel, mil uued rongid hakkasid üle Eesti laiali sõitma), Elron ei olnud veel kätte saanud kõiki ronge – meil oli 20 rongist kohal 13 jm. Samas ei olnud rongide üheaegne saabumine Eestisse võimalik ning Edelaraudtee rongide paralleelsõit oleks olnud majanduslikult äärmiselt ebaotstarbekas.
Sisuliste probleemidega oleme esimesel kuul tegelenud tõsiselt: oleme lisanud uusi ronge, pikendanud ja liitnud olemasolevaid. Tänaseks hakkab paika saama ka uus, 25. maist jõustuv sõiduplaan, mida edelasuuna maavalitsustele sel kolmapäeval tutvustamas käisime.

Meie kommunikatsioonitegevus oli tagantjärele hinnates liiga reaktiivne just detsembris, kuid oleks pidanud olema proaktiivne, mida oleme jaanuarist ka olnud. Kaalusime loomulikult mahukamat eelteavitust, kuid teades riske, tundus, et see võib anda ka soovimatu tulemuse. Lubame avalikult, et kõik veereb õlitatult, aga pärast ei veeregi. Liiga palju muutusi toimus ühekorraga, kuid teisi võimalusi ka ülearu ei olnud.

Esimeste päevade probleem oli tõrkuv piletimüügisüsteem, kuid veel enam oli puudu igakülgsest informatsioonist – mis muutub, kuidas muutub, miks üks või teine muudatus ette võeti. Analoogsetel puhkudel korraldatud reklaami- ning teavituskampaaniaid peetakse sageli ebaotstarbekaks suure kulu tõttu, mis ka meid kammitses. Paraku oleks see olnud igati omal kohal ja hädavajalik.

Mustvalget hinnangut, et tegime tervikuna midagi õigesti või valesti, on praegu veel raske anda. Osa kurtmist ei olnud Elroni poolt vaadates ka argumenteeritud ja põhjendatud. Rongid on uued ja paljud igapäevasõitjad rahul. Ka mitmed lugupeetud inimesed on kinnitanud: rongisõidul on uus tase, sh Mihhail Lotman ja peaminister Andrus Ansip. Mida päev edasi, seda enam saame klientidelt positiivset tagasisidet.  Arvamus ei olnud sugugi üheselt negatiivne ka probleemide  kõrghetkel. Enamik reisijaid olid mõistvad ja toetavad. Rongid on ju varasematest paremad – uued, kiired, mugavad.

Kui siiski veidi hinnata, võiks suure muutuse kokku võtta järgnevalt: a) otsus uutele rongidele üle minna oli igati õige; b) teavitustegevus oleks (tagant järgi vaadates) pidanud olema eelnevalt oluliselt intensiivsem ja sisukam ning hoiatama ka võimalike tõrgete eest juba detsembri lõpus; c) riski, et võimalikud tõrked avalikus ruumis võimenduvad, oli võimatu vältida.

Oleme pingutanud kõikide tõrgete lahendamisel. Kuna Elron on dotatsiooniga töötav ettevõte, on meie eesmärk pakkuda võimalikult head ja tõhusat teenust, mida riik meilt tellib. On väga tore, kui  paljud inimesed eelistavad autole või bussile rongi ja läbi reisijateveo mahu kasvu on rongireisijate kasvuks loodud head eeldused. Selles mõttes on Elron Eesti riigi käesoleva aasta regionaalpoliitika tähtsaim saavutus. Elroni rongid on mitte ainult hea ühistransporditeenuse, vaid riikliku regionaalpoliitika sümbolid, et Eesti inimestel oleks hea elada nii maal kui linnas, käia tööl nii maal kui ka linnas - sõltumata elu või töökohast.

Põhjalikuma kokkuvõtte, kuidas Elroni muutused Eestile ja rongireisijatele mõjuvad, saab teha aasta lõpus, kui kõik 20 uut rongi täidavad täies mahus oma kohustust. Praegu võib aga kindlalt öelda, et rahvas ootas uusi ronge, rongiliiklusel on Eestis tulevikku ning rongide populaarsus on pigem kasvanud ja kasvab veelgi. Kriisistki oli kasu – peaaegu kõik inimesed Eestis teavad, et meil on uued rongid, ning tahavad proovida nendega sõita.


Andrus Ossip
juhatuse esimees
Elron

Elroni kommentaar EPL artiklile

Päevaleht käsitles möödunud nädalal asjakohast teemat, mis puudutab elektrooniliste infokandjate kasutamist ühistranspordipeatustes. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/starmani-asutaja-kavatseb-e-paberiga-maailma-vallutada.d?id=67716903

Antud artiklis jäi kõlama Elroni mure vandalismi pärast, mis justkui takistaks selliste moodsate lahenduste kasutuselevõttu Eestis.

Kuigi vandalism on tõepoolest kulukas mure, on Elron olnud aastaid huvitatud infoekraanide laiemast levikust Eestimaal.

Elron kasutab edukalt infoekraane mitmes Eestimaa rongipeatuses: Paldiski, Keila, Saue, Tallinn, Tartu, Kohila, Rapla, Türi, Viljandi ning me teeme eesmärgiga, et kõik Eestimaa 5000 või enama elanikuga piirkonnad saaksid säärased infoekraanid oma rongijaamadesse või sealsetesse ühistranspordisõlmedesse.

Rõõm on tõdeda, et mitmed omavalitsused on antud teemal meie poole pöördunud ning lähiajal võivad sellised ekraanid juba mitmesse peatusesse tulla (Tapa, Kehra).

reede, 31. jaanuar 2014

Elroni kommentaar Valgamaalase artiklile


Viimastel päevadel on mitmed bussivedajad sulgenud vähemkasumlikke bussiliine, viidates sulgemispõhjustes seejuures reisirongiliiklusele kui liigdoteeritud ühistranspordiliigile.

Alates 1. jaanuarist, mil Elron tõi uued rongid kõigile Eestimaa diiselrongiliinidele, on reisirongide veomaht kasvanud üle 50%. Riigidotatsioon pole aga käesoleval aastal reisirongiliikluse osas tõusnud.

Kui vaadelda Elroni tegevuskulusid, siis riigipoolse toetuse osakaal on 2014. aastal ca 70%. Riigidotasiooni osakaal on aga nõnda kõrge seetõttu, et riigi antavast dotatsioonist kulub üle 10 miljoni raudteeomanike kulude katmiseks ning ligi 8 miljonit diiselrongide rendimakseteks.

Just raudtee kasutamise tasu ehk tee maks on kulu, mida maanteetransport ei maksa, ent rongiliiklus maksab. Kui antud, ebavõrdsusest tekkinud kulu ühes diiselrongide rendimaksetega reisirongiliikluse kulubaasist välja võtta, on riigidotatsiooni osakaal vastupidine, ehk piletitulu katab pea 80% kuludest.

Numbreid võib arvutada igatepidi, ent aru tuleb saada, et reisirong on üks parimaid viise riigil hoida ääremaastumisest Eestimaa erinevaid piirkondi. 

Elron tunneb rõõmu, et sai riigi toel osta rongid, mis suudavad pakkuda ekspressbussidega võrreldes kiiremat sõiduaega, peatudes seejuures oma teel kordades rohkem.

Meie Narva, Tartu ja Viljandi liinid teenindavad igapäevaselt mitmeid maakonnakeskusi ning kümneid omavalitsusi. Need liinid ei ole sekkumine linnadevahelisse ekspressveosse, vaid riigi vahend pakkuda omavalitsustele võimaluski, et elu väljaspool Tallinna kestaks ja kasvaks.

Lõpetuseks kutsun üles aga bussivedajaid koostööle. Ajal, mil muretsetakse, millise ühissõiduki reisija valib, on Eestis lõviosa kodanikke jätkuvalt autoroolis. See on sihtgrupp, kelle me peame ühiselt ühistransporti kasutama meelitama.