kolmapäev, 29. august 2012

Eesti reisirongiliikluse tulevikust

Elektriraudtee 2007. aastal ette võetud plaan soetada Eestisse uued reisirongid jõuab käesoleva aasta novembrikuus esimese käegakatsutava tulemini - Valga piirijaama saabub esimene uus Stadler FLIRT reisirong, mis on osa 38-koosseisulisest Elektriraudtee rongipargist.

Esimene uus reisirong läheb reisijate kasutusse järgmise aasta juunikuus ning juba augustikuuks on Elektriraudtee välja vahetanud kogu oma täna liinil oleva reisirongipargi.

Lisaks elektrirongidele on tootja meile tarnimas ka 20 diiselrongi, millega plaanime 2014. aastast ka diisel-reisirongiliikluse mahtu ja kvaliteeti tõsta. Eestist saab riik, kus kogu reisirongipark on moderniseeritud.

Tänasest oluliselt suurem rongipark avardab võimalusi mitmeski valdkonnas – tänu mugavamatele ja kiirematele rongidele on Elektriraudteel plaanis tõsta veomahtu, tagades rohkematele inimestele valiku kasutada rongi oma igapäevastel sõitudel.

Just inimeste igapäevaste reisiharjumuste – mis täna on sõiduauto poole tugevalt kaldu – muutumisest saab alguse uus ajastu Eesti reisirongiliikluses. Rong saab olla inimese esmane valik tööle, koju, kooli või puhkama sõitmisel.

Oma plaanides oleme intervall-loogikaga (rongi väljumine nt iga tunni aja tagant) katnud kõik Harjumaa lõppjaamad – Aegviidust, Paldiskist, Riisiperest ja Raplast sõidavad rongid pealinna suunas edaspidi iga tunni aja tagant, seda mõlemal suunal.

Küll pikema sammuga, oleme sama tegemas ka Viljandi, Tartu, Narva jm liinidel.

Elektriraudtee toob reisirongid inimestele ka lähedale. Täna tundub rongiliiklus paljudele meist kauge – kuid tegelikult on vaid kaks merega ümbritsetud maakonda Eestis, kus ei saaks toimuda reisirongiliiklust. Riisiperest edasi liikuv elektrirong, Valgast Võru suunas sõitev või Tapa-Narva vahel pendeldav diiselrong on Elektriraudtee plaanides olemas ning loodame neid lähemas või kaugemas tulevikus ka realiseerida.

Uutesse rongidesse luuakse kindlasti ka laiem valik piletisoetamisvõimalusi. Edaspidi saab pileteid osta nii mobiili, sularaha, krediitkaardi kui elektroonilise piletikandja abil. Ka piletitooted ise muutuvad seejuures universaalsemaks, kehtides siis näiteks maakonna või linna ühistranspordis (nn. ühispiletid). Tallinna linna näitel on Elektriraudteel ühispileti loomise kogemus olemas – ca 10% meie piletitulust tuleb täna ühisest 30-päeva piletist.

Harjumaal oleme üle võtnud maakonnaliinide hinnatsoonid ning need tsoonid laiendame ka Rapla suuna rongiliinidele. Sama hinnastamise loogikat soovime rakendada ka Tartu linna ja ümbruskaudseid maakondi läbivates rongides.

Ühistoodete loomisele järgneks ühissõiduplaanide kasutuselevõtt, seda Maanteeameti ja Ühistranspordikeskuste eestvedamisel. Nii on tulevikus reisirong igas maakonnas bussiliiklusega ühes taktis sammuv, avardades sõiduvõimalusi ka raudteest kõige kaugemale jäävates külades.

Uute rongide mugavuses ei saa kahtlusi olla. Rongide tootja on korduvalt nimetanud Eestisse tarnitavaid reisironge Euroopa luksuslikemateks „regionaaltüüpi“ reisirongideks. Uutes rongides on olemas WC-d, kogu rongi ulatuses leviv traadita internet, vooluvõtukohad, pehmed istmed ning kaasaegne reisijateavitussüsteem. Diiselrongidesse on loodud ka esimese klassi ala, milles olevad istmed on allalastavate seljatugedega ning igal reisijal on oma isiklik arvuti töökoht koos vooluvõtukohaga.

Luksust pakkudes ei ole unustatud aga Eesti piiratud võimalusi, mistõttu uued rongid on neljandiku võrra kergemad, võttes nii vähem kütust ning säästes tänastes tingimustes ligi neljandiku võrra raudtee-kasutustasusid.

Elektriraudtee loodab tänapäevased reisitingimused tuua ka rahvusvahelistele rongiliinidele - Peterburgi, Moskvasse ja Riiga, suurendades seeläbi eestlaste reisivalikuid. Üks suur samm jääb seejärel veel teha.

Elektriraudtee hangitud reisirongid suudaksid läbida igat siinset raudteelõiku 160 km/h sõidukiirusega. Soovime, et meie rongipargis peidus olev jõud rakendatakse juba sel kümnendil, misjärel ei ole ükski paik Eestis „liiga kaugel“.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Võib isegi öelda, et tänu Elektriraudtee algatusele saab Eesti nüüd välja vahetada ka diiselrongid. Suured tänud, sest meie valitsuse poolse sammuna ilmselt olekski võinud muutusi veeremipargis ootama jääda. Kõik on õige ja tore, mis aga murelikuks teeb on asjaolu, et need rongid hakkavad teenindama põhjendamatult väikest osa elanikkonnast, kes tegelikult kiiret ühistransporti vajaksid - Tallinna lähiümbruse uusasumite elanikud. Nimelt vajaks Tallinn juba aastakümneid elektriraudteid neil suundadel, kus elu rohkem areneb. Näiteks Tallinna valglinnastumisalal - Tabasalu, Maardu-Kallavere, Viimsi, Saku-Kohila, Assaku-Jüri suunas. Äkki peaks Elektriraudtee nüüd, mil rongipark saab kaasajastatud, tegema rohkem noka lahti ka elektrifitseeritud raudteedevõrgu laiendamise osas. Jah, teame varasematest ettepanekutest pikendada Aegviidu liini Rakvereni, kuid olgem ausad - sellel poleks tegelike vajaduste taustal erilist kaalu. Samuti tasuks kella lüüa raudtee pikendamise osas Balti jaamast ümber Vanalinna bastionide vöö Viru keskuseni. See looks tingimused ümberistumiseta kiire linnalähi-ühistranspordi tekkeks, mis paljude Euroopas tunnustust võitnud arengumudelite taustal oleks samm õiges suunas. Täna on selleks veel kõik võimalused olemas, sest ala pole täis ehitatud. Seega oleks Elektriraudtee uutel rongidel olulisem roll siis, kui Tallinna lähiasumite elanikud hakkaksid saama otse oma asumist Tallinna tänasesse reaalsesse keskusesse (mida Balti jaam juba oma algusaegadest alates tegelikult pole). Eesti taasiseseisvumise järel on mitmeid kordi olnud arutuse all ka tramm-rongide teema ehk nn. Karlsruhe mudel. Põhjus, miks Tallinn koostöös vabariigi valitsusega pole suutnud neis olulistes küsimustes progressi saavutada, peitub ilmselt rivaliteedis ning koostöö puudumises eri poliitiliste jõudude vahel. Sellest ka arengukavadele vilistamine või nende ignoreerimine. Kuid olgu sellega, kuidas on - Elektriraudtee AS võiks võtta tulevikuarengute osas kindla seisukoha ning hakata propageerima tulevikustrateegia mõttes olulisi iseid. See aitaks kindlasti sillutada pinda uutele rahastamisprojektidele aitamaks Tallinna linna tulevikus üleautostumisprobleemide lahendamisel. Omalt poolt soovitan soojalt lugeda kaanest kaaneni läbi kauaaegse linnaplaneerimisinseneri ja ka Elektriraudtee AS heaks töötanud Reedik Võrno raamatu "Miks Tallinna kiirtramm valmis ei saa." Raamat annab hea ülevaate senistest äpardumisest linnaplaneerimises ning pakub hulga viiteid muu maailma kogemustele.
Ülo Mälgand

EESTIMAA BLOGI ütles ...

See siin vist liiga "keeruline" tekst!? Ei mingit vastust, rääkimata tulevikustrateegiast jne.
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2013/01/aeg-alustada-uue-soiduplaani-tegemist.html

Elektriraudtee ütles ...

Eesti Vabariik juhib transpordiarenguid läbi riikliku Transpordi Arengukava (rohkem infot mh. http://www.mkm.ee/tak/).

Elektriraudtee on antud töörühmas kaasatud osapool ning kindlasti seisame me koos teistegi osapooltega selle eest, et reisirongiliiklus kandvamat rolli Eesti transpordivõrgus omaks.