teisipäev, 22. juuni 2010

Viimasel ajal sagenenud vargused stendidelt

Viimasel ajal on sagenenud vargused Elektriraudtee ooteplatvormide stendidelt: ära võetakse nii meie sõiduplaane kui ka muudatustest teavitavaid plakateid.

Kahju sellest ettevõttele on küll minimaalne, kuid reisijate jaoks tähendab see, et vajalikest muudatustest ei saadagi teada. Palume kõigil, kes antud tegevust pealt näevad, teavitada koheselt politseid. Antud tegevus ei ole seaduslik.

Kui kellelgi on huvi saada endale antud plakatitel olevat infot paberkandjal, siis kõik Elektriraudtee klienditeenindajad jagavad sõiduplaane (hinnaga 1 kroon) voldikuna. Samuti tasub küsida, ega teenindajal muudatustest teavitavaid flaiereid pole parasjagu kaasas.

reede, 18. juuni 2010

Uus piletimüügisüsteem

Elektriraudtee on saanud palju ettepanekuid seoses meie piletimüügisüsteemiga. Enamus ettepanekuid keskendub maksevõimalustele - sularahas pileti ostmine on maksekaardi-lembelistele eestlastele küllaltki ebamugav tehinguviis ning lahendust sellele küsimusele on Elektriraudteelt oodatud kaua.

Kõigi reisijate rõõmuks võib teada anda, et Elektriraudtee on hetkel aktiivselt lõpp-testimas meie uut piletimüügisüsteemi, mis peaks parimal juhul kasutusele tulema juba augustikuu jooksul.

Mida uus piletimüügisüsteem siis muudab? Esiteks läheb Elektriraudtee üle kiipkaardi-põhisele piletimüügisüsteemile. See tähendab, et edaspidi müüme me rongis kõiki oma piletitooteid kiipkaardile, mida reisijal on võimalik klienditeenindajalt osta.

Ainsana jääb paberile müüdavaks piletiks ühe korra pilet (ja - sooduspilet), kuid ka neid tooteid müüakse kiipkaardile.

Kiipkaardile üleminek võimaldab edaspidi meie reisijatel ka oma kiipkaardile raha üle kanda. Antud väite iseloomustamiseks võib tuua ühe olukorra:
Toomas sõidab rongiga Keilast Tallinna. Klienditeenindaja poole pöördudes pakub teenindaja temale kiipkaarti, selgitades selle kasutamise mugavust ja lihtsust. Toomas otsustabki paberpileti asemel osta kiipkaardi, paludes klienditeenindajal kohe sinna ka üksikpilet peale laadida ning aktiveerida.

Jõudes Tallinna, on Toomasel kulunud x krooni kiipkaardi ostule ning x krooni kiirrongi piletile.

Tööl olles otsustab Toomas - teades, et ta sõidab lähi-ajal veel elektrirongiga - laadida oma kiipkaardile 100 krooni. Ta läheb Elektriraudtee kodulehele, liigub seal piletiostu-keskkonda, sisestab oma kiipkaardi numbri ning summa, mille ulatuses ta raha oma kiipkaardile tahab kanda. Toomas teostab makse läbi oma internetipanga ning seejärel kuvatakse talle ekraanil kinnitus (ühes kviitungiga) edukast maksest.

Tööpäeva lõppedes läheb Toomas taas elektrirongi. Sõites Tallinnast Keila poole, küsib klienditeenindaja Toomaselt, kas too soovib piletit osta. Toomas ulatab seepeale teenindajale oma kiipkaardi ja palub aktiveerida üks üksikpilet Keilasse. Klienditeenindaja teebki seda.

Sauest möödudes sisenevad rongi kontrolörid, kes paluvad Toomaselt tema sõiduõigust tõendavat dokumenti. Toomas ulatab neile oma kiipkaardi, mille kontrollimise käigus näevad kontrolörid, et mehel on aktiveeritud üks pilet Keilasse.


Jõudes Keilasse, väljub Toomas rongist, teades, et tal kulus rongisõiduks x krooni ning et tal on veel kiipkaardil x krooni, mistõttu ta saab veel hulk kordi määramatu aja jooksul sularaha-vabalt rongis sõita.

Kindlasti on antud piletimüügisüsteemi arenduse taga ka Eesti edukas liitumine euro-alaga, mille järel on reisijatel veelgi väiksem soov arveldada sularahas.

Kuigi oleme pärast uue piletimüügisüsteemi kasutusele-võttu oluliselt parandanud reisijatele piletiostuvõimalusi, jääb ühe ettepanekuna siiski veel täitmata kaardimaksevõimalus rongis. Miks? Oma osa mängib selles kaardimaksekeskuse marginaal, mis iga reisija peaks kinni maksma läbi kallinenud piletihinna. Samas on mõnevõrra suurem probleem ikka veel ühenduskindlus - täna ei ole meil veel julgust jääda lootma GPRS võrgule näiteks hommikustes kiirrongides, kus piletimüük peab toimuma sekundite jooksul. Võib juba eos näha klientide pahameele kasvu, kui see piletimüük peaks venima määramatu aeg pikemaks (ühenduse ootamine, parooli sisestamine, kinnituse saamine, jne.).

Kindlat ei me kaardimakse võimalusele ei ütle, kuid lähis-aastatel selle rakendamist me veel ette ei näe.

esmaspäev, 14. juuni 2010

Üleminek peatus.ee infosüsteemile

Tänastest uudistest võis lugeda, et Tartu linn on läinud oma sõidugraafikutega üle Peatus.ee süsteemi. Seda süsteemi haldab Maanteeamet ning riik on seda toetamas.

Kindlasti on mõistlik, et riik oma kulusid kokku hoiaks. Ning kui riigile (omavalitsusele) kuuluvad reisijaveo-ettevõtted seda teevad näiteks sõidugraafikute osas - viies nad ühtsesse süsteemi ja eemaldades nii vajaduse topelt-arendada oma väikesüsteemi kodulehel - on see ju hea.

Rääkimata mugavuse kasvust, mis tekib: kuna peatus.ee koondab kogu Eesti ühistranspordi sõidugraafikud, saab nii iga kasutaja luua omale sobiva graafiku tõepoolest punktist A punkti B (ümberistumistega).

Elektriraudtee on plaanimas üle minna täielikult Peatus.ee süsteemis asuvale sõidugraafikule, avaldades edaspidi rongi aegu just selles keskkonnas. Samuti ka operatiiv-teateid jm.

See muutus ei toimu muidugi üle-öö ning võib juhtuda, et ühisosa uue süsteemiga ei leitagi, kuid vähemalt sammud selles suunas on ette võetud.

Kindlasti on oodatud igasugused arvamused selle kohta ka siin blogis.