reede, 30. aprill 2010

Kas sina oled elektrirongi fänn?

Kingitus Elektriraudtee heliliselt häälelt kõigile, kes end tõeliseks elektrirongi fänniks peavad:

http://www.elektriraudtee.ee/public/telefon_heliseb.mp3
(seadistage oma mobiili helinaks ;) )

kolmapäev, 28. aprill 2010

Elektriraudtee avas uued infokanalid reisijatele

Edastan Elektriraudtee uudise:

Elektriraudtee avas uued infokanalid reisijatele

Edaspidi on elektrirongiga reisijatel võimalik lisaks 1447 infotelefonile teada saada elektrirongide hilinemistest ning sõiduplaani muudatustest ka ettevõtte Twitter lehel ning mobiilsel veebilehel aadressiga m.elektriraudtee.ee.

Elektriraudtee AS avalike suhete juhi Norbert Kaareste sõnul avati uued infokanalid eelkõige reisijate soovidele reageerides. „Reisijad soovisid operatiivsemaid ning kindlasti ka soodsamaid lahendusi, kui meil täna võimalik pakkuda oli,“ selgitas Kaareste uute kanalite loomise tagamaad.

Tema sõnul on ettevõtte Twitter konto – aadressiga twitter.com/elektriraudtee - edaspidi parim võimalus kõigile reisijatele kiirelt ning soodsalt teada saada rongi hilinemistest, sh. hilinemise põhjustest ning uutest sõiduaegadest. Lisaks on kõigil reisijatel võimalik läbi oma mobiiltelefoni minna ka mobiiltelefonis kuvamiseks mõeldud Elektriraudtee kodulehele (m.elektriraudtee.ee). Antud lehel on samuti kajastatud värskeim informatsioon seoses rongi hilinemiste ja sõiduplaani muudatustega.

Elektriraudtee on lisaks Twitter konto ning mobiilse kodulehe loomisele aktiivselt kaasa löömas ka ülejäänud sotsiaalmeedias: püsivat lugejaskonda omatakse nii oma blogis, Facebook lehel kui ka mujal.

kolmapäev, 21. aprill 2010

Vastus lugeja kommentaarile seoses ooteplatvormidega

Üks anonüümne reisija kirjutas siia blogisse ühe kommentaari, mille vastust minagi teada tahtsin.

Kommentaar ise:
Töödeorganiseerija saamatust saab põhjendada vaid lühinägelikkuse või ehituslubade oskamatu taotlemisega.

1. Kui kõikidest perroonidest oleks renoveeritud pool(st tehtud madalaks) ja siis kohe käiku lastud madalapõhjalised rongid, siis poleks ülemineku perioodi vajagi olnud.

Teise poole perroonide renoveerimine oleks alanud juba siis, kui madalapõhjalised rongid veavad reisijaid.

Nüüd tuleb 3 aastat tirida lapsevankreid ja jalgrattaid 3 astmest üles ja alla.

Kaval oli kindlasti alustada ebamugavuste põhjustamisega maapiirkonnas, sest kui töödega oleks alustatud Tallinnas, siis oleks tulnud kohe palju teravat vastukaja.

Saatsin selle kommentaari edasi Eesti Raudteele, kes on 100% omanik Eesti reisirongide areaali jäävatel ooteplatvormidel.

Nendelt tuli ka kiire vastus:
Tervitus!
Arvestades Eesti Vabariigis raudteeliiklust reguleerivaid seadusi ja reegleid, riigihangete korraldamise ja EL tõukefondidest rahastatavate projektide finantseerimise tingimusi, ehitajate jõudluse, katkematu rongiliikluse tagamise vajaduse ning Eesti Raudtee materiaalseid võimalusi (kaasfinantseerimine)koosmõjus, pole reisplatvormide ümber ehitamine teistsugusel viisil, kui seda tehakse praegu (st. ilma üleminekuperioodita), võimalik.

Lugupidamisega.
Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht

Selline lugu siis. Minu meelest mõistetav.

Elektriraudtee lisas veel omalt poolt, et
... kommenteerija esimene lause - "kohe käiku lastud madalapõhjalised rongid" - teeb ühe väga suure eeldus-vea: Nimelt ei saabu kohe kindlasti mitte Eestisse kõik uued rongid ühe korraga ja ühel päeval. Teadupärast on rongide ehitamine mitmest osast koosnev protsess (veeremi valmistamine X riigis, salongi sisustuse valmistamine Y riigis jne.) ning need protsessid tekitavad ka tsüklilisuse uute rongide saabumisgraafikusse. See välistab aga võimaluse, kus saaks "korraga" midagi kasutusele võtta.


Minu meelest on see sissejuhatus olukorrale, kus näiteks 2013. aastal on Eestis rööbastel sõitmas nii uued kui vanad rongid koos. Saab huvitav olema :)

TÄIENDUS:

Eesti Raudtee saatis vastused ka Anne küsimusele:
Ilu peitub vaataja silmades.
Eesti Raudtee ei ole ehitanud platvorme oma suva järgi, vaid rangelt arvestades Euroopa Liidus ja Eestis kehtivaid raudteeliiklust ja rajatisi puudutavaid normdokumente ja regulatsioone järgides, mis muuhulgas sätestavad perroni mõõdud ja millised pealisehitised ning millises mahus saavad perroonnidel olla.
Projekt on kooskõlastatud Tehnilise Järelvalve ameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Perrooni ei ole mõtet segi ajada jaama ootesaaliga, sest need on erinevad rajatised erinevate funktsioonidega. Peroonid on mõeldud lühiajaliseks rongi ootamiseks ja pakuvad sellel perooodil kaitset nii vihma kui tuule eest.
Perrooni ei pea kaitsma lume ja külma eest, lumi koristatakse perroonidelt regulaarselt.

Lugupidamisega,

Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht

neljapäev, 15. aprill 2010

Praktikapakkumine Elektriraudteelt

Minule sattus selline Elektriraudtee pakkumine silma, saadan teile ka:
----------------
Elektriraudtee AS otsib oma kollektiivi töökat praktikanti.

Sobiv praktikant õpib turunduse või suhtekorralduse erialal ning on aktiivne suhtleja. Soovitav on ka vene keele oskus.

Töö-ülesanded kuuluvad turunduse- ja meediatöö valdkonda.

CV saata norbert@elektriraudtee.ee aadressile.
Praktikale asumise aeg kokkuleppel, eeldatavasti juulikuust.
----------------

esmaspäev, 12. aprill 2010

Elektriraudtee kogub fänne ja jagab nänni!

Lugesin Elektriraudtee Facebook kontolt, et on käima läinud fännide kogumis-kampaania:
Elektriraudtee kogub fänne: Kes saab pildile numbri 25 meie fännilistis, sellele kotitäis Elektriraudtee meeneid. Kutsu sõbrad liituma!
Täpsemalt tähendab see siis seda, et kui liitunud on 25-es fänn Elektriraudtee kommuuniga, peaks nüüd igaüks, kes soovib Elektriraudtee meenete-komplekti (termoskruus, mälupulk jpm.), tegema sellest hetkest "screenshoti" ning saatma selle press@elektriraudtee.ee aadressile.

NB! Kuidas teha screenshoti? Vastus siit*

Klienditeenindajad kui reisisaatjad?

Seoses üleminekuga kõrgetelt ooteplatvormidelt kahte-tüüpi ooteplatvormidele (kõrged ja madalad), on tulnud mitmeid murekirju Elektriraudteesse. Peamine mure neis on tõsiasi, et lapsevankriga reisijatel on pea võimatu nüüd rongi siseneda, kuna uus madal ooteplatvorm ei "ulatu" vana rongi trepiastmeni.

Elektriraudtee on küll korduvalt viidanud, et selline olukord on ajutine ja kestab kuni aastani 2013, mil saabuvad uued, madala põhjaga rongid ning siis on olukord, kus inimesed pääsevad nii ooteplatvormile kui ka sealt rongi ilma igasuguse ebamugavuseta. Mäletatavasti ei ole ju näiteks Keilas - kus on veel vana, kõrge ooteplatvorm - sugugi lihtne lapsevankriga liikujal ooteplatvormile pääsemine. Seega jutud ebamugavusest lapsevankriga liiklejatel elektrirongi pääsemisega ei ole "tekkinud" nüüd, seda seoses uue süsteemiga. Nad on lihtsalt kandunud platvormilt rongile.

Sellegipoolest on aga kuulda sahinaid, et Elektriraudtee on testimaks erinevaid lahendusi oma rongipargis, mis lihtsustaks rongi pääsemist just lapsevankriga reisijate jaoks. Üks võimalus selleks on ettevõtte sõnul näiteks ajutised "relsid", mis esimese vaguni ustele paigaldatakse ja mida siis lapsevankriga reisijad saavad sisenemisel kasutada. Ideid selles valdkonnas on mitu ja lahendusi, mis ei oleks ülemäära kulukad, otsitakse.

Oluline on ju meeles pidada, et kõik investeeringud, mis täna tehakse elektrirongidesse, on sisuliselt luksus - uute rongide tulekul Eestisse saadetakse vanad elektrirongid tõenäoliselt vanametalli kokkuostu.

Tihti esitatud mõte on olnud ka Elektriraudtee klienditeenindajatele reisisaatja rolli omistamine - see tähendab, et just klienditeenindajad peaksid olema need inimesed, kes vankriga või ratastoolis reisijaid rongi peaksid aitama.

Paraku tuleb aga aru saada, et Elektriraudtee on tänaseks töötamas sellise efektiivsusega, et tipp-hetkedel ligi 600 inimest teenindav "konduktor" ei jõua samal ajal jälgida ka ooteplatvormidel toimuvat. Samuti ei ole ka elektrirongide juhtidel võimalus ooteplatvormidel olijaile appi tulla. On ju selge, et juht peab sõidu ajal sõitmisele keskenduma. Rongiliikluse puhul on seda põhimõtet lausa seadustega reguleeritud.

Kokkuvõttes tuleb ikka soovida kannatlikku meelt kõigile kaas-reisijatele ja meenutada tee-tööliste seisukohta: "Kärsitud eestlased ei saa aru, et oma kiirustamisega röövivad nad juba eos võimaluse, et Eestisse mõni aastaid vastupidav ilus maanteelõik tekiks."

Õnneks ooteplatvormid on Eesti Raudtee valmis ehitanud hea kvaliteediga ning vastne hankevõitja Stalder on lubanud eestlastele ehitatavad rongid suure hoolega valmis saada, andes neile ka aastaid kestva garantii.

Näidagem üles kannatlikust siis reisijana ja pöördugem abi saamiseks sellel üleminekuperioodil ikka esmalt kaaskodanike poole. Abi on vähemalt minu puhul kindlalt tulemas, ükskõik kui kõrgele selle lapsevankri siis ka tõstma peaks :)

reede, 9. aprill 2010

Uued rongid tulevad Stadlerilt!

Ja ongi olemas!

Elektriraudtee avaldas täna uudise rongihanke võitjast:

Elektriraudtee rongihanke võitis Stadler
09.04.2010
Elektriraudtee kuulutas täna välja 18 elektrirongi ja 10 diiselrongi hanke võitjaks Šveitsi ettevõtte Stadler Bussnang AG.

Stadleri poolt toodetavad 18 elektrirongi maksavad 1,25 miljardit krooni, millest 85 protsenti katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 15 protsenti tasub riik.

Stadlerilt tarnitavad diiselrongid hangib Elektriraudtee 20-aastase kapitalirendiga. Esimeses etapis soetatava 10 diiselrongi aastane renditasu on 85,2 miljonit krooni ning raha tuleb riigieelarvest. Lisaks jääb võimalus soetada täiendavalt veel kuni 10 diiselrongi.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et uued elektrirongid peaks rõõmustama eelkõige Saue, Keila, Paldiski, Pääsküla, Aegviidu, Nõmme jne piirkonna elanikke, kes saavad mõne aasta pärast kiiresti ja turvaliselt sõita tööle ja kooli.

„See hange ja uued rongid on esimene arvestatav samm 20 aasta jooksul, kui ühistranspordis toimub suurem pööre,“ lisas Parts.

Pakkumisi hinnati 15 erineva kriteeriumi alusel. Sealhulgas hinnati maksumust, rongide hooldus- ja remondikulu, veoelektrienergia kulu elektrirongidel ja diiselkütusekulu diiselrongidel, rongi abiseadmete energiatarvet, rongide mürataset, soojusisolatsiooni ning tarneaega. Stadleri pakkumine osutus parimaks nii maksumuse kui ekspluatatsioonikulude poolest.

Uued elektrirongid saabuvad lepingu kohaselt Eestisse 2013. aasta jooksul ning uued diiselrongid on Eestis hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Lisaks Eestile tarnib Stadler ronge ka Soome ja Norrasse. Hankel osales Stadleri kõrval ka Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A Hispaaniast.

Esimesi testsõite uue, Stadler Flirt elektrirongiga hakatakse Harjumaal läbi viima juba 2012. aasta suvel.


Pilte soetatavatest rongidest:
http://www.flickr.com/photos/elektriraudtee/sets/
No nüüd võib küll öelda, et täna on langetatud Eestis ajalooline otsus. Sest uute rongide soetamisega kaob Eestis sisuliselt ääreala kui selline ning kõigil eestimaalastel on võimalik edaspidi reisida viisil, mis ületab nii oma kiiruselt kui mugavuselt kõiki teisi liiklusvahendeid. Ei usu? Proovime siis 2013 järele.

Rõõmustav on muidugi ka see asjaolu, et uute rongide saabudes on Eestis Euroopa värskeim ning moodsaim rongipark :)

neljapäev, 8. aprill 2010

Sõidugraafiku kujunemine

Kui kedagi peaks huvitama, kuidas ikkagi kujuneb iga poole aasta tagant uuenev elektrirongide sõidugraafik, siis vastus sellele on järgnev:

"Oma sõidugraafikuid loome me, silmas pidades ka muid tehnilisi faktoreid, järgmisi "sambaid" austades:
  1. Et kõik väljaspool Tallinna elavad Elektriraudtee kliendid jõuaksid tööle õigeks ajaks,
    s.t. kõik Riisipere, Paldiski ja Aegviidu rongid stardivad hommikuti nii, et nad saabuvad Balti jaama kella 8-9 vahel.
  2. Et kõik väljaspool Tallinna elavad koolilapsed pääseksid koolist koju,
    s.t. Tallinnast stardib igal tööpäeval kella 2-3 vahel rong nii Riisipere, Paldiski kui Aegviidu poole.
  3. Et kõik väljaspool Tallinna elavad Elektriraudtee kliendid saaksid töölt koju,
    s.t. Tallinnast sõidab igal tööpäeval kella 4-6 vahel vähemalt üks rong nii Riisipere, Paldiski kui Aegviidu suunas.
  4. Et kõik väljaspool Tallinna elavad inimesed pääseksid koju ka õhtusel kellaajal,
    s.t. Tallinnast sõidab igal päeval mitte varem kui kell 8 õhtul vähemalt üks rong nii Riisipere, Paldiski kui Aegviidu suunas.