teisipäev, 30. märts 2010

Lühikesed ja pikad, uued ja vanad

Kui ma nüüd alles sain selgeks kõrgete ja madalate ooteplatvormide vahe, siis nüüd selgus mulle, et omamoodi jama on muidugi lühikeste platvormidega.

Seletasin rongis olles nimelt ühele kaasreisijale, et madalale ooteplatvormile avanev uks teps mitte lühikesele ei avane. Just just, seesama Kulli ja Urda peatuses (ja mujalgi) asuv ooteplatvorm, mis ainult mõned meetrid pikk on ja kuhu alati vaid esimesest vagunist peale ja maha on saadud.

Vaatasin muidu sünonüümisõnaraamatust ka järele, seal madalaks lühikest asja ei peetud. Lühike mees ei ole ju madal mees. Muidugi eks nende kahe vahel raskusi võib tekitada kui üldse asja üle ei mõtle.

Vahest peaks lühikesed ooteplatvormid ümber ristima? Väikesed ooteplatvormid? Või hoopis ametlikult: esimese vaguni peatus.

Kes see teab head lahendust?

Kõrged ja madalad, vanad ja uued

Ohjaa, pea ajab ikka valutama küll see ooteplatvormide süsteem siin Harjumaal.

Nüüd on siis käiku lastud Kõrged ja Madalad ooteplatvormid. Minule ammu tuttavad betoonblokkidest ooteplatvormid ehk perroonid, mis on nii Kehras, Raasikul kui Keilas ja Paldiskis (ja mujalgi), on siis edaspidi kõrgeteks perroonideks ristitud.

Uued, madalad ooteplatvormid aga on need uhked euro-puhkekohad, mis Eesti Raudtee äsja valmis ehitas. Sain ühest pildi ka, Laitses on see tehtud:









Arusaadav muidugi on, et neid nüüd ükshaaval avama hakatakse, sest 2012 lõppu lubati ju juba uued rongid liinile lasta. Ja ega me neid uusi oleks ju nii kõrgeid tahtnud, mujal Euroopas ammu pool meetrit kõrguseks seatud.

Ja üleöö neid kümneid ja kümneid platvorme ümber ka ei ehita. Eesti Raudtee ütles, et lausa sadakond platvormi on üle Eesti laiali ja need kõik tuleb ümber ehitada.

Eks tuleb siis see üleminekuaeg siis natuke rongitreppe kasutada, õnneks ma sõidan diiselrongiga ka vahest Tartusse, sealt selline roniv pealesaamise viis ammu juba tuttav.

Kindlasti hoian silmad lahti, kui mõnda lapsevankriga ema näen peatuses. Pole vaja ju palgata reisisaatjaid rongidesse, saab isekeskis ka hakkama loodetavasti.

Rongidesse sissepääsemisel on siiski süsteem

Kuuldavasti on Elektriraudtee mitmeid kirju saanud, et uus kord rongidesse pääsemisega on ikka korrast ära.

Sõitsin eile parasjagu Paldiski poole Pääskülast ja avastasin, et uste avamises on siiski süsteem olemas. Seda kinnitas ka rongijuht.

Nimelt avanevad vanadele platvormidele (need, mida kõrgeteks kutsutakse) uksed, mis asuvad rongi ninades ehk otstes ja veel sarvede alused ka. Nii et järgmine kord, kui ma perrooni poole jooksen ja näen et rong juba ees, tean et sean jooksusammud sarvede all asuvate uste poole. Kui ma just otsmisest sisse ei lipsa.

Muidugi on uksed väljast siltidega ka märgistatud, et milline siis kõrgele avaneb ja milline madalale, kuid neid näeb inimene alles siis kui ta juhtumisi vale ukse ees seisab. Õnneks ma nägin, et sellel õnnetul "vale" ukse ees seisjal on piisavalt aega, et minna õige ukseni, kuna rongijuht vaatas ukse pealt, kas ikka kõik pealesoovijad ka rongile jõudsid.

Ei tea millised need sildid peaks olema, et kohe kaugelt näeb. Kuulsin ääri-veeri, et varsti tulevad veel suuremad sildid, mis terve rongi ukse, ühes ümbrusega ära katavad. Neid pidi siis juba õige kaugelt näha olema.

Millal need rongid siis saabuvad?

Täna sai mul kannatus otsa. Lehed kõik räägivad muudkui uutest rongidest, aga mina ikka sõidan vana Riias toodetuga ringi.

Võtsin siis nõuks ja kirjutasingi Elektriraudteele, et millal ma uue, mugava ja madala põhjaga elektrirongiga siis Keilast Tallinna sõita saan?

Nii nad mulle siis vastasid:
"Rongide saabumine toimub järgnevalt: Pärast praeguse hanke võitja teavitamist valmib esimene rong 2 aasta pärast. Sellega toimuvad testsõidud pool aastat. See tähendab, et Elektriraudtee areaalis (see on siis see ala, kus täna elektrirong sõidab) sõidab vanade rongidega kõrvuti uus „eurorong“, tõsi, reisijaid peale võtmata. Testperioodi lõppedes algab hanke võitja tehastes elektrirongide ehitus ning kõigi 17 elektrirongi valmimiseks kulub umbes aasta.
NB! Pärast elektrirongi testperioodi lõppu jõuab Eestisse esimene diiselrong, mis alustab samamoodi testimist, nüüd juba Eesti Raudtee areaalis (siin on jutt siis juba kõikidest Eesti rongipeatustest). Ka see rong sõidab pool aastat kõrvuti vanade diiselrongida, taaskord reisijaid pealevõtmata. Ja selle testperioodi lõppedes algab hanke võitja tehastes diiselrongide ehitus. 
Rongid tarnitakse Eestisse ühe- või kahekaupa ning viimased eksemplarid 10st tellitut diiselrongist peavad Eestisse jõudma hiljemalt 56 kuud esimese test-diiselrongi valmimisest. Tõenäoliselt aga töötavad hanke võitja tootmistehased kiiremini ja rongid saabuvad Eestisse varem."

Ma panin nende natuke keerulise aga asjaliku vastuse numbritesse nüüd kah:

2010 (hõigatakse otsus välja) + 2 aastat (2012 suvi) (saabub test-elektrirong Eestisse) + pool aastat (2013 algus) (lõpeb uue rongi testimine ja algab ülejäänud 17 ehitus, mis võtab ligi aasta aega) = 2013 lõpuks on Harjumaal elektrirongid meile sõitmiseks!

Ja nagu lugeda sai, tulevad diiselrongid kah uued, ehk siis Aegviitu minejad näiteks saavad sealt ikkagi uue rongiga edasi lausa Valka välja sõita. Need uued diiselrongid aga nii kiiresti ei tule. Nende ajakava tuli selline:

2013 algus (test-diiselrongi saabumine Eestisse) + pool aastat (2013 suvi) (lõpeb uue rongi testimine ja algab ülejäänud 7 diiselrongi ehitus, mis võtab ligi aasta aega) = 2014 suveks on ka kõik diiselrongid Eestisse saabunud.

Vähemalt on nüüd selgelt välja trükitud, millal ma oma istme seljatoe saan alla lasta, kui ma Riisiperre sõites natuke põõnata tahaks.

Tervitus

Tere tere, inimesed ja loodetavasti just rongiga sõitvad inimesed.

Siin kirjutab Roomet, pikemalt võib mind lausa Roomet the (eestipäraselt siis "see") Rongisõitjaks kutsuda ning mina hakkan siin kirjutab oma reisidest Elektriraudtee rongidega.

Igasugust tagasisidet ja mõtete-jagamist loodan ma kohata kommentaarides, mille täna tööle ka sain.

Aga aitab jutust, mul rong ootab juba :D