reede, 28. mai 2010

Miks ei avane kõrgetel ooteplatvormidel kõik uksed?

Elektriraudtee kliendikaebustesse ilmus järgnev kiri. Kuna teema on tihti üles kerkiv, siis toob Elektriraudtee välja lõpliku seisukoha, miks ei avane kõrge ooteplatvormiga peatustes KÕIK rongi uksed.

ME ei ava kõiki rongiuksi kõrgetele ooteplatvormidele, kuna on olemas lapsed, vankriga reisijad, nägemispuudega isikud, pensionärid ja teised inimesed, kellele oleks nt. madalale ooteplatvormile kohandatud uksest sisenemine või väljumine Ülemiste peatuses (vm. kõrge ooteplatvormiga peatuses) väga ohtlik. Me saame aru, et paljudele reisijatele tundub "ooteplatvormi-vaheline auk"* väga väike ja kergesti ületatav, kuid Elektriraudtee ei eira sellises olukorras vähemuses olevate reisijate ohutust.
*tekib ooteplatvormi ja rongi ukse vahel (seda eriti siis kui rongi uks on mõeldud avanema madalale ooteplatvormile, kuid ooteplatvorm ise on kõrge)


Teie uste süsteem on ajuvaba, mis siis et loogiline aga ikka AJUVABA!! Edelaraudteel pole probleeme mõlemad uksed lahti teha ju! Kõrge platvormiga võiks ikka mõlemad uksed lahti teha, suurim osa inimesi saaks sisenemisega hakkama, teistele on aga ilusti kleepsud õige ukse ümber olemas. Ja siis lühikese platvormi puhul võiks teise vaguni uks ka lahti teha, reisijad saavad kiiremini rongist välja. On ju ikka vahe kas inimised väljuvad ühest uksest või kolmest. (Kitseküla hommikurongist räägin). Minu liinil pole üldse veel madalplatvorme miks pean nüüd aastake edasi tagasi jooksma uste vahel? Erinevatel rongidel erinevad uksed lähevad lahti (s.o siis 2 ja 3 vaguni puhul) mõnedel lähevad esiuksed ja mõnedel tagauksed. KURADI EBAMUGAV JA AJUVABA!
ps. plastmass istmed on ka VÄGA ebamugavad!! Talvel on liiga külm istuda.

Täpsustuseks reisija teistele kommentaaridele, siis mitte kõikide esimese vaguni peatuste ooteplatvormid ei ulatu rongi teise vaguni ukseni - seetõttu ei saa me avada teise vaguni uksi. Samuti pole rongides esimesi või tagumisi uksi, on vaid KÕRGELE ja MADALALE ooteplatvormile avanevad uksed, mille reisija tunneb ära eelkõige läbi kleebisvälja, mis rongides on.

Aegviidu suunal pole täna tõesti ametlikult ühtegi madalat ooteplatvormi, kuid paraku ei oma Elektriraudtee kahte tüüpi elektrironge (Aegviidu ja siis teised), vaid meil on ühtne rongipark, mida kasutatakse sõiduks kogu meie areaali piires ja seetõttu peavad kõik meie vagunid olema kohandatud sobivaks näiteks Paldiskisse sõitmiseks (sellel liinil on madalate ooteplatvormide hulk peatselt enamuses).

Plastmassistmeid oleme jooksvalt küll välja vahetanud, kuid seoses uute rongide hanke võitja väljakuulutamisega on muutunud küsitavaks, kas on mõistlik investeerida rongidesse, mis aastaks 2013 TULEB saata vanarauda või välismaale müügiks.

Kokkuvõttes tunnistame, et elektrirongiga liiklemine on läinud keerulisemaks kui see oli varem, kuid tänasele olukorrale ei eksisteeri alternatiive. Kõik ebamugavused on tekkinud meie kindlast soovist tagada aastaks 2013 Eesti inimestele sellised reisirongid, millega sõidab kogu arenenud Euroopa. Ja me loodame, et meie reisijad mõistavad selle eesmärgi vajadust ning ei omista suurt rolli senini kehtiva üleminekuperioodi ebamugavustele.

14 kommentaari:

Muhv ütles ...

Kuidas on uutes rongides istekohtade arvuga? Piltide järgi tundub et uutes on vaid 2 kohalised pingid, kui vanas oli üks pool ka kolmekohalisi, mis andis päris suure hulga lisakohti juurde.
Ei ole just eriti mugav pikka maad vaid püstiseistes sõita.

Roomet ütles ...

Salongi sisustus on läbirääkimiste küsimus, milleni jõutakse siis, kui kere valmis on. Selleni on veel üksjagu aega.

Kindlasti võtame me siis arvesse ka reisijate-poolset tagasisidet.

Tiit ütles ...

Kinnitan Teile, et Ülemiste ooteplatvorm on vagunitrepi madala astmega täpselt ühel kõrgusel. Kõrgele platvormile mõeldud uksest on Ülemistel väga ebamugav rongi siseneda, väljumine on vanemate inimeste ja laste jaoks aga lausa ohtlik. Miks ei avata Ülemiste jaamas madalale platvormile väljumiseks mõeldud uksi? Saan aru, et teoreetiliselt on tegemist kõrge ehk siis vana platvormiga, kuid reaalsus on ju teine. Miks peavad inimesed end rongist väljudes ohtu seadma ainult selle pärast, et Elektriraudteel on valed põhimõtted?

Roomet ütles ...

Tiidule -

Ülemiste osas oleme me mõtlemas, kuid kiirelt jah sõna pole öelnud, kuna 1 küsimus on veel lahendamata - kuidas saab Ülemiste peatuses olev inimene aru, et tegemist on madala ooteplatvormiga?

Kui uute, Eesti Raudtee poolt ehitatud platvormide puhul piisab vaid ehitisele pilgu heitmisest, saades aru, et ollakse madalal ooteplatvormil, siis Ülemiste meie meelest nii 1-üheselt madala ooteplatvormi muljet ei jäta.

Või siiski?

Tiit ütles ...

Mina siin probleemi ei näe. Väljumisel saab ju reisijaid teavitada, kas väljumine toimub kõrgele või madalale platvormile. Sisenemisel pole samuti probleemi, kuna platvormil olles ei tea reisija nagunii, millises platvormi punktis üks või teine uks avaneb. Oodatakse lihtsalt kuni rong peatub ja joostakse siis avanenud ukse juurde. Nii et selles osas ei muutuks midagi, lihtsalt mugavam oleks rongi siseneda.

Roomet ütles ...

"Oodatakse lihtsalt kuni rong peatub ja joostakse siis avanenud ukse juurde."

Aga nii ei pea ju absoluutselt olema.

Meil on täna tähistatud uksed nii, et kõrgele ooteplatvormile avanevat märkab juba kaugelt, tänu pikkadele rohelistele kleebisribadele.

Madalale avanevad uksed tunneb ribade puudumise pealt ära.

Seega mingit jooksmist ei pea küll toimuma ooteplatvormidel.

Tiit ütles ...

Ei oska vastata, tulge ja sõitke rongiga, siis näete, et just nii see on. Õige ukse leidmise muudab raskemaks see, et rongid peatuvad suvaliselt. Ribad on küll olemas, kuid reisija ei tea ju, kus kohal platvormi ääres see ribaga uks peatub. Abi oleks sellest, kui esimene vagun peatuks alati seda tähistava sildi juures.

Samas ei ole see teema seotud minu küsimusega. Kui reisijad teavad, et Ülemistel saab rongile madala platvormi uksest, siis nad otsivad lihtsalt ribata ust.

Kas tohin küsida, kellega ma vestlen? Mina olen reisija, kes Teie olete? Mingil moel seotud Elektriraudteega?

Maamees ütles ...

Roometil õigus!
Aga ehk piisab sellest kui perroonil kiri, et "siin avanevad madala perrooni uksed"?

Peeter ütles ...

Tundub, et küsimus ei läinud läbi, Kas Ülemistega lahendus leitud?
Võimalus:
1. Rongis öeldakse, et madal platvorm
2.Platvormil kiri, et avanevad madala uksed.
3. Peatustes (ka Keila poolt) sõiduplaanides märge LÜHIKE nende peatuste kohta, kus siis lühike platvorm.
Kuidas edeneb vagunite sisustuse asi peale hr Lutsu artiklit? Kas tulevad tamburid või jäävadki uksed õue avanema?
Kas põranda vahekaugus platvormist piisav ka invaliidide jaoks?

Roomet ütles ...

Ülemiste platvorm valmib uue, madalana saabuval kevadel, ning siis muudame ka teavitussüsteemi.

Lühikest platvormi tähistame me nii infokandjatel kui ka teavituses Esimese vaguni peatusena.


Uute rongide sisustus on küsimus, millega me tegeleme siis kui aeg on küps. Tõenäoliselt saab see olema aasta 2012.

Peeter ütles ...

Aeg on küps praegu! 2012 on küps selleks, et midagi paremaks ei lähe....

to Peeter ütles ...

Mitte 2012, vaid 2011 kevad valmib Ülemiste madal ooteplatvorm.

Jätkuvalt ei saa me soosida üleminekut, kuna Reisijale on arusaamatu platvormil olles, mis platovormiga tegu on.

Uue platvormi saabudes poole aasta pärast on see teema lahenenud.

Anonüümne ütles ...

21.09. juhtus järgmine intsident Tallinn-Aegviidu suunal (algus Tallinnast kell 20.40).
Raasiku peatuses ootas 6-7 inimest 2. vagunis kõrgele platvormile avaneva ukse juures (rohelise sildiga märgistatud). See ei avanenud. Sisenesime Tallinnas samast uksest. Ootasime väljumist, kuid rong hakkas edasi sõitma. Rong oli juba perroonist möödunud (kõik 4 vagunit), kui siis äkki peatus. Kas keegi vajutas hädapidurit, ei tea. Meie juurde tuli vormis mees, kes kurjustas, et mis probleem teil on. Näitas ise veel sama ukse peale, mispeale me vastasime, et samast uksest sisenesime, kuid välja ei saa. Mees kurjustas, et tema tegi ju ukse lahti. UKS LAHTI EI LÄINUD! Lõpuks ütles, et siit te igal juhul välja ei saa, vaid vedurikabiini uksest. Sealt me siis pidime väljuma selg ees, kus paar astet. Väljas oli pime, kõrge oli astuda ja lõpuks tuli veel alla hüpata. Ime, et keegi viga ei saanud. "Dzentelmen" oleks võinud vähemalt ise esimesena väljuda ja käe ulatada! Üks proua kukkus põlvili, sest tõesti raske oli väljuda.Meesterahvas ei vabandanud, ei tutvustanud, kes ta on ja miks selline asi juhtus. Kas rong ei oleks võinud natuke tagurdada, et oleksime vähemalt saanud perroonile väljuda?! Pahased ja šokis reisijad.

RL ütles ...

Hei. Elektrirongide uste süsteem on ikka täielik ämber, kui aus olla. Mina ei tea küll ühtegi inimest kes seda ajuvaba süsteemi kiidaks. Kuigi see peaks olema ju ER eesmärk kliendile meelejärele olla? Igatahes minu ettepanek on kõik uksed avatavaks muuta ja laiendusplaadid eemaldada. Sest:
1. Vanad kõrged perroonid on madalamad kui rongi põrand ja sisenemiseks peab kõvasti kõrgemale astuma, kui laiendusplaati poleks saaks astuda trepi astmele ja sealt edasi rongi.
2. jääks ära suur sagimine, näiteks Aegviidust tuleval rongil Ülemiste peatuses. Seal läheb suur osa inimesi maha, kes kõik peavad ennast vaguni ühest uksest välja mahutama. Seetõttu on seal ka rongide seisuajad pikenenud.
3. Ka rongi sisenemine võtab kauem aega, tihti on kaks kinnist ust vastamisi ja inimesed peavad terve vagunipikkuse kõndima/jooksma et rongi pääseda.
4. Praegune süsteem on paljude jaoks segadust tekitav. Elektrooniline tibi koormab inimesi infoga üle (Ta lobapidamatusega tuleks midagi tõsiselt ette võtta!)

Palun, tehke mulle selgeks, miks just selline ustesüsteem valiti ja miks see teie arvates parim lahendus on? Mina seda välja mõelda ei suuda..