kolmapäev, 21. aprill 2010

Vastus lugeja kommentaarile seoses ooteplatvormidega

Üks anonüümne reisija kirjutas siia blogisse ühe kommentaari, mille vastust minagi teada tahtsin.

Kommentaar ise:
Töödeorganiseerija saamatust saab põhjendada vaid lühinägelikkuse või ehituslubade oskamatu taotlemisega.

1. Kui kõikidest perroonidest oleks renoveeritud pool(st tehtud madalaks) ja siis kohe käiku lastud madalapõhjalised rongid, siis poleks ülemineku perioodi vajagi olnud.

Teise poole perroonide renoveerimine oleks alanud juba siis, kui madalapõhjalised rongid veavad reisijaid.

Nüüd tuleb 3 aastat tirida lapsevankreid ja jalgrattaid 3 astmest üles ja alla.

Kaval oli kindlasti alustada ebamugavuste põhjustamisega maapiirkonnas, sest kui töödega oleks alustatud Tallinnas, siis oleks tulnud kohe palju teravat vastukaja.

Saatsin selle kommentaari edasi Eesti Raudteele, kes on 100% omanik Eesti reisirongide areaali jäävatel ooteplatvormidel.

Nendelt tuli ka kiire vastus:
Tervitus!
Arvestades Eesti Vabariigis raudteeliiklust reguleerivaid seadusi ja reegleid, riigihangete korraldamise ja EL tõukefondidest rahastatavate projektide finantseerimise tingimusi, ehitajate jõudluse, katkematu rongiliikluse tagamise vajaduse ning Eesti Raudtee materiaalseid võimalusi (kaasfinantseerimine)koosmõjus, pole reisplatvormide ümber ehitamine teistsugusel viisil, kui seda tehakse praegu (st. ilma üleminekuperioodita), võimalik.

Lugupidamisega.
Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht

Selline lugu siis. Minu meelest mõistetav.

Elektriraudtee lisas veel omalt poolt, et
... kommenteerija esimene lause - "kohe käiku lastud madalapõhjalised rongid" - teeb ühe väga suure eeldus-vea: Nimelt ei saabu kohe kindlasti mitte Eestisse kõik uued rongid ühe korraga ja ühel päeval. Teadupärast on rongide ehitamine mitmest osast koosnev protsess (veeremi valmistamine X riigis, salongi sisustuse valmistamine Y riigis jne.) ning need protsessid tekitavad ka tsüklilisuse uute rongide saabumisgraafikusse. See välistab aga võimaluse, kus saaks "korraga" midagi kasutusele võtta.


Minu meelest on see sissejuhatus olukorrale, kus näiteks 2013. aastal on Eestis rööbastel sõitmas nii uued kui vanad rongid koos. Saab huvitav olema :)

TÄIENDUS:

Eesti Raudtee saatis vastused ka Anne küsimusele:
Ilu peitub vaataja silmades.
Eesti Raudtee ei ole ehitanud platvorme oma suva järgi, vaid rangelt arvestades Euroopa Liidus ja Eestis kehtivaid raudteeliiklust ja rajatisi puudutavaid normdokumente ja regulatsioone järgides, mis muuhulgas sätestavad perroni mõõdud ja millised pealisehitised ning millises mahus saavad perroonnidel olla.
Projekt on kooskõlastatud Tehnilise Järelvalve ameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Perrooni ei ole mõtet segi ajada jaama ootesaaliga, sest need on erinevad rajatised erinevate funktsioonidega. Peroonid on mõeldud lühiajaliseks rongi ootamiseks ja pakuvad sellel perooodil kaitset nii vihma kui tuule eest.
Perrooni ei pea kaitsma lume ja külma eest, lumi koristatakse perroonidelt regulaarselt.

Lugupidamisega,

Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht

15 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Saab huvitav olema? Pigem piinarikas:(

Anonüümne ütles ...

Eks loendaminegi ole paras kunst, sest "...kohe käiku lastud madalapõhjalised rongid" sisaldus teises lauses, mitte esimeses.

Arvestades, kui palju Elektriraudtee kavatseb kulutada uuendustele on lähiajal või siis hiljemalt 3 aasta pärast oodata piletihinna hüppelist tõusu (300%? 500%?, ah tehke kohe 800%).
Soovitan kõigil vähemalt 3 aastat kasutada autot, et pääseda kaelamurdvatest akrobaatilistest harjutustest vagunitreppidel.

Aivo

Roomet ütles ...

Aga Aivo, milline on siis ammendav vastus sinule?

Mina kui reisija mõistan, et on väga eba-mugav see ülemineku-etapp.

Aga argumendid kõik on välja toodud, miks seda paremaks, kui see täna on, ei saa muuta.


Piletihinna tõusule apelleerimine on nüüd teema, millest pole küll üheski peatükis räägitud.

Kindlasti on vale arvata, et rong võiks Eestis kunagi hakata olema sama kulukas transpordivahend kui on auto või buss üksinda sõitvale inimesele.

Tiberi Sabo ütles ...

Stadler võitis Tsehhi ühevaguniliste rongide hanke
21.aprill.2010

Stadler Rail sõlmis Tšehhi raudteega lepingu väärtusega KC1·776bn tarnimaks 33 Regio-Shuttle RS1 diiselmootorvagunit, osad neis saavad olema madalapõhjalised.Uus veerem hakkab asendama vananenud
Class 810 rööbabusse Vysocina ja Libereci regioonides.
Mootorvagunid soetatakse eurorahade abil
See on esimene leping riiklikul reisijateveo operaatoril ulatuslikus veeremi uuendamise programmis 2010-2014 ja Stadleri esimene tellimus Tšehhi Vabariigist.

Stadler RS1 ühevagunilised rongid ehitatakse Stadleri Pankowi tehases Berliinis. Õhukonditsioneeridega diisel-hüdraulilistel rongidel saab olema 70 istekohta ning panipaigad ratastoolidele,jalgratastele,lapsevankritele,suuskadele ja pagasile.
17 mootorvaguni maksimumkiiruseks saab olema 120km/h(Vysconia regiooni)ja 16 mootorvaguni maksimumkiiruseks saab olema 100km/h(Libereci regioon)
Tarned on planeeritud aastateks 2011-2012

anne ütles ...

Siin on seni kõneldud uute perroonide horisontaalsest osast. Tahaksin esitada mõned küsimused vertikaalse rajatise kohta (ei oska sellele nime anda).

1. Kas see pakub peroonil seisjale kaitset vihma eest?
2. Kas see pakub kaitset tuule eest?
3. Kas see kaitseb perrooni lume eest?
4. Kas see kaitseb kuidagi külma eest?

Kui nende nelja küsimuse vastus on EI (nii mulle piltide põhjal tundub), siis

5. Mis on üldse nende moodustiste mõte?
6. Kas nende inimeste hulgas, kes valisisd sellise variandi, oli kas või üks, kes sõidab rongiga iga päev?

Anonüümne ütles ...

Üleminekuperiood on eriti vaevarikas väikejaamadest tulevatele jalgrattaga reisijatele. Rattahoid asub teadupärast teises vagunis, uksed avanevad esimesel vagunil. Kuidas on rattavedu lahendatud uutes rongides?

anne ütles ...

Tänan Vahur Glaaset vastuste eest!

Nüüd siis tean, millistest normdokumentidest lähtuti ja kes projekti kooskõlastasid.
(kuigi seda ma ei osanudki küsida).
Kui need normid on tervele Euroopale täpselt ühesugused, siis polegi imestada, miks meile tehakse sellised rajatised, mis Hispaanias või Prantsusmaal oleks täiesti rahuldavad.
Tuule ja vihma küsimus jääb veel natuke segaseks. Kas te saaksite nimetada mõned jaamad, kus on uued perroonid juba täiesti valmis?

Lume eest ei oleks tõesti kaitset vaja, kui perroone tegelikult ka koristataks.
(Vähemalt Lillekülas oli küll kevadeks 30 cm paksune kinnitallatud lume kiht. Hea, et keegi sealt nõlvast rongi alla ei libisenud!).

Ootan väga vastuseid ka 5. ja 6. küsimusele.

Anonüümne ütles ...

Hüvasti rong.

Raudtee omaniku poolsed põhjendused on täiesti arusaadavad. Raha tuli nüüd ja oli vaka teha.

Nüüd siis reisijapoolne arvamus, Kuna lapsevankriga pole enam võimalik rongi pääseda, siis järelikult järgmised 3 aastat pole mõtet rongiga sõita. Jääb üle auto kasutamine. Heal juhul kolme, halvemal 4 või viie pärast pole laps aga enam nõus rongiga sõitma, sest on autoga ära harjunud. Seega edu aastate pärast reklaamkampaaniate tegemisel. Ja miskipärast tundub, et eelmisel aastal tehtud perroonid on reguleeritava kõrgussega, Sega saab küll, kui tahta. Euroopas kasutan kindlasti rongi edasi.
PS. Talvel ootasin rongi 3 tundi. Õnneks oli see vana putka. Uues, "tuule eest varjavas" seinteta moodustises saab kolm tundi teadmatuses passimine olema inimestele piin. 1770 ju mängis ju ainult muusikat, kuna küsijaid oli palju.

Tiidrik ütles ...

Vägagi huvitav! Uurisin natuke tagapõhja ja selgus, et katuse asemel paviljoni saab vaid siis ehitada kui perroonn veel laiem teha, kasvõi osaliselt. Käige ära Männikul, seal näha. Seega kui perroon teede vahel, ei lubatagi sellele paviljoni ehitada. Ja hr Glaase vastus - ma ei oskagi öelda kuidas see katus kaitseb tuule eest? Ehk puhuvad tuuled ülalt alla?
Tegelikult ei taheta paviljone ehitada pättide ja graffiti pärast. Nii et peame tänama neid selle eest.
Ometi saaks probleemi lahendada. Paviljonid tuleks ehitada teede kõrvale eraldi, võimalikult lähedale perroonidele. Lammutatud jaamahoonete asemele.
Sõber rääkis, et on pakutud välja paljudes jaamades võimalus ehitada koos perroon, bussipeatus ja parkla. Ja sinna saaks juba teha ootesaali. Seda enam, et ülesõitude juures oleks need rohkem silma all ja seega ka lootust, et nähakse paremini pättide tegutsemisi. Tõsi küll, sellised pidid tehtama väljaspool elektrirongide tegevusala, vist Kiltsis ja Jõhvis ja ma ei tea kus veel.
Ise pole ma ammu Riisipere pool käinud, kas sealkandis ka perroonid koos bussipeatuste ja parklatega?

Anonüümne ütles ...

Kahjuks pole kõigil võimalik autot soetada aga liikuda on vaja.
Väikeste lastega emad ja vanemad inimesed, kes elavad raudtee jaamadest kaugemal tahaksid ka eluks vajalikke reise teha. Varem oli võimalik rongile jalgratast tõsta aga nüüd on see nõrgamatel võimatu seal kus on madalad platvormid.
Ettepanek on selline,et madalatele platvormidel võiks ehitada ajutise kõrgenduse kasvõi ühe vaguni ukse juurde. See poleks kallis ja seda teeksid inimesed kasvõi vabatahtlikult, lihtsalt tuleks ametlikult midagi ette võtta ja reisejad oleksid väga tänulikud.

Ketu ütles ...

Siin on lapsevankritest, jalgratastest ja puuetega inimestest piisavalt juttu, et Elektriraudtee võiks selles osas juba midagi välja mõelda ja ellu viia.
Mulle meeldis samuti variant, et panna ooteplatvormile kaldteega kõrgendus, millelt rongi pääseda. See peaks asuma siis seal, kus peatub jalgrataste vagun ja avaneb kõrgema platvormi uks.
Liigume perega ratasetga palju ja hakkan vankrit lükkama paari nädala jooksul ning olen väga huvitatud, et midagi välja mõeldaks selles osas.
Väga ebamugav on rongiga sõita, kui laps on jalgrattaga ja mina vankriga ning laps ei saa veel kummagagi mind aidata. Inimesed on kindlasti abivalmid aga igavesti tüütu on koguaeg kedagi otsida ja abi paluda. vahel ei olegi perroonil ühtegi teist reisijat. Kas siis pean jooksma rongi akende ääres ja vehkima kätega, et keegi appi tuleks.

Teine ettepanek: Olen juba 2 aastat jälginud, kuidas inimesed jalgrattaid jalgratta hoidjatele tõstavad. Konksud on nii paigaldatud, et ühele hoidjale saab ratta esimese jooksu kinnitada ja teisele (madalamale) tuleb tagumine jooks kinnitada ehk ratas on tagurpidi. Kahjuks paljud inimesed ei tea seda ja valus on vaadata, kuidas nad oma käiguvahetajaid lõhuvad, kui ratta õigetpidi madalamale hoidjale riputavad. Rataste lenksud saavad samuti rikutud, kui kõik rattad on lenksupidi koos. Seega ettepanek, et rattahoidjate kohale panna kleebis õpetusega.

Peeter ütles ...

Veel kord tõestus, et peaks ehk mõtlema rataste horisontaalsele paigaldamisele!? Ja see võimaldab kasutada allalastavaid pinke rataste puudumisel.
Herr Tiberi, kuidas teiste riikide rongides on küsimus lahendatud?

Peeter ütles ...

Huvitab siiski, miks ei taheta ehitada ühispeatusi? Sattusin kord kellegi hr Riisalu artikli peale, teema - Ühispeatused google`is. Väga huvitav! Ja et hr Riisalu Elektriraudtee juhatuse liige, tekibki küsimus, miks seda head mõtet ei rakendata? Kas siin blogis vastab ka keegi ametnik Elektriraudteelt, kes vastaks veidi vähem ümaralt kui hr Glaase!?
Olen Aegviidus puhanud ja näinud ka huvitavaid vanu filme, kus Aegviidu jaamas sadu puhkajaid rongilt tuli. Ehk teekski jaama ette uued perroonid, bussipeatuse, katusealuse jne? Miks jäetakse tähelepanuta head hr Riisalu ideed?

Marks ütles ...

Kõiki regulatsioone järgides? Aga tõesti, meie enda inimesed räägivad ühistest peatustest ja neid ei kuulata. Miks? Sest iga otsustaja ise tark?
Tõesti hea oleks bussilt-autolt paari sammuga rongi istuda! Või maksvusele pääseb kellegi sõbra-ehituspoliitika?

Roomet ütles ...

Kuigi platvormide ehituse eest vastutab Eesti Raudtee, võib ooteplatvormide asukohas kaasa rääkida kodanik väga edukalt - tehes seda läbi oma esindaja kohalikus omavalitsuses.

Reisirongiliikluse organiseerimisel võetakse suurel määral arvesse kohalike omavalitsuste ettepanekuid.