esmaspäev, 12. aprill 2010

Klienditeenindajad kui reisisaatjad?

Seoses üleminekuga kõrgetelt ooteplatvormidelt kahte-tüüpi ooteplatvormidele (kõrged ja madalad), on tulnud mitmeid murekirju Elektriraudteesse. Peamine mure neis on tõsiasi, et lapsevankriga reisijatel on pea võimatu nüüd rongi siseneda, kuna uus madal ooteplatvorm ei "ulatu" vana rongi trepiastmeni.

Elektriraudtee on küll korduvalt viidanud, et selline olukord on ajutine ja kestab kuni aastani 2013, mil saabuvad uued, madala põhjaga rongid ning siis on olukord, kus inimesed pääsevad nii ooteplatvormile kui ka sealt rongi ilma igasuguse ebamugavuseta. Mäletatavasti ei ole ju näiteks Keilas - kus on veel vana, kõrge ooteplatvorm - sugugi lihtne lapsevankriga liikujal ooteplatvormile pääsemine. Seega jutud ebamugavusest lapsevankriga liiklejatel elektrirongi pääsemisega ei ole "tekkinud" nüüd, seda seoses uue süsteemiga. Nad on lihtsalt kandunud platvormilt rongile.

Sellegipoolest on aga kuulda sahinaid, et Elektriraudtee on testimaks erinevaid lahendusi oma rongipargis, mis lihtsustaks rongi pääsemist just lapsevankriga reisijate jaoks. Üks võimalus selleks on ettevõtte sõnul näiteks ajutised "relsid", mis esimese vaguni ustele paigaldatakse ja mida siis lapsevankriga reisijad saavad sisenemisel kasutada. Ideid selles valdkonnas on mitu ja lahendusi, mis ei oleks ülemäära kulukad, otsitakse.

Oluline on ju meeles pidada, et kõik investeeringud, mis täna tehakse elektrirongidesse, on sisuliselt luksus - uute rongide tulekul Eestisse saadetakse vanad elektrirongid tõenäoliselt vanametalli kokkuostu.

Tihti esitatud mõte on olnud ka Elektriraudtee klienditeenindajatele reisisaatja rolli omistamine - see tähendab, et just klienditeenindajad peaksid olema need inimesed, kes vankriga või ratastoolis reisijaid rongi peaksid aitama.

Paraku tuleb aga aru saada, et Elektriraudtee on tänaseks töötamas sellise efektiivsusega, et tipp-hetkedel ligi 600 inimest teenindav "konduktor" ei jõua samal ajal jälgida ka ooteplatvormidel toimuvat. Samuti ei ole ka elektrirongide juhtidel võimalus ooteplatvormidel olijaile appi tulla. On ju selge, et juht peab sõidu ajal sõitmisele keskenduma. Rongiliikluse puhul on seda põhimõtet lausa seadustega reguleeritud.

Kokkuvõttes tuleb ikka soovida kannatlikku meelt kõigile kaas-reisijatele ja meenutada tee-tööliste seisukohta: "Kärsitud eestlased ei saa aru, et oma kiirustamisega röövivad nad juba eos võimaluse, et Eestisse mõni aastaid vastupidav ilus maanteelõik tekiks."

Õnneks ooteplatvormid on Eesti Raudtee valmis ehitanud hea kvaliteediga ning vastne hankevõitja Stalder on lubanud eestlastele ehitatavad rongid suure hoolega valmis saada, andes neile ka aastaid kestva garantii.

Näidagem üles kannatlikust siis reisijana ja pöördugem abi saamiseks sellel üleminekuperioodil ikka esmalt kaaskodanike poole. Abi on vähemalt minu puhul kindlalt tulemas, ükskõik kui kõrgele selle lapsevankri siis ka tõstma peaks :)

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sel teemal võiks korraldada 1. mail mõttetalgud Teeme Ära kampaania raames. Probleemiks ju ka see, kuidas saaksid rattastoolis inimesed rongi.

Anonüümne ütles ...

Töödeorganiseerija saamatust saab põhjendada vaid lühinägelikkuse või ehituslubade oskamatu taotlemisega.

1. Kui kõikidest perroonidest oleks renoveeritud pool(st tehtud madalaks) ja siis kohe käiku lastud madalapõhjalised rongid, siis poleks ülemineku perioodi vajagi olnud.

Teise poole perroonide renoveerimine oleks alanud juba siis, kui madalapõhjalised rongid veavad reisijaid.

Nüüd tuleb 3 aastat tirida lapsevankreid ja jalgrattaid 3 astmest üles ja alla.

Kaval oli kindlasti alustada ebamugavuste põhjustamisega maapiirkonnas, sest kui töödega oleks alustatud Tallinnas, siis oleks tulnud kohe palju teravat vastukaja.

Anonüümne ütles ...

Ma saan aru, et mõeldakse ja proovitakse erinevaid lahendusi, et vankreid ja ratastoole ei peaks tõstma rongi.
"Relsid" kergendaksid vankri ja ratastooli sisse tirimist, kuid sellega on ikkagi vaja palju jõudu kasutada, vahel ka kahe inimese jõudu ehk ja minu arvates on sellega ka oht libastuda.
Mina soovitaksin luuk/tõstukit. Taoline süsteem, mis on inva autodel, tagaluuk autodel vms. Selline lahendus oleks reisijale kõige mugavam ja mõistlikum.
Kui sellele mõeldakse, kas on ka kindel kuupäev paika pandud, mis ajaks peab olema otsustatud ja millal teostatud.
Usun, et lapsevanemad ja puuetega inimesed soovivad kindlamaid vastuseid.

Tänud ette

anne ütles ...

Ei oska palju kaasa rääkida ratastoolide ja lapsevankrite osas, aga mind pandeb pidevalt imestama Elektriraudtee suhtumine, et kolm AASTAT kestev ebanormaalsus on ajutine. Iseasi, kui jutt käiks kolmest päevast või nädalast.
Teine asi, mis pidevalt hämmingut tekitab, on see, kuidas rongireisindusega tegelejad järjekindlalt ei suuda ennast asetada reisija olukorda. Eriti veel, kui see reisija ei juhtu olema keskealine heas füüsilises vormis meeskodanik.
Kolmas asi, millest ma lihtsalt ei saa aru, on piletimüügisüsteem.
Kui kuupilet välja arvata, ei ole mitte mingit alternatiivi konduktori käest sularaha eest ostmisele. 21. sajandil, Euroopas!

Maamees ütles ...

Kuidas plaanitakse platvormide ehitust Aegviidu poole? Kas näiteks Aegviidus või Raasikul tehakse kohe platvormi juurde ka autode seisukoht ja bussipeatus? Hea oleks kui saaks auto platvormi juurde jätta, või otse bussilt ümber istuda?
Ja kas peatustes pannakse koos üles busside-rongide sõiduplaanid?
Ning kasa olemas igas PEATUSES olemas inf, millistes peatustes kuidas väljuda saab? Oleks hea seda ju teada juba peale minnes!?

Roomet ütles ...

Peatustega on selline lugu, et uuel, madala peatuse puhul ei teki küsimust "millisel peatusel" ma olen. Seega mingeid eraldi silte peatuse tüübi selgituse kohta ei ole plaanis paigaldada.

Muus osas oskab Eesti Raudtee vastata.

Peeter ütles ...

Päris huvitav!
Saan aru, et küsiti seda miks nt Kitsekülas sõiduplaanil või üldse, ei ole kirjas, milline on platvorm nt Kehras? Võiks ju sõiduplaanides ollagi peatuse juures kirjas lihtsalt "Kõrge" või "madal"?
Ja see parkla teema väga huvitav!! Eesti Raudtee küll, aga kas siis Elektriraudtee ei teagi mida, kuhu ja kuidas Teie jaoks ehitatakse? Oleks ju hea bussilt ülesõidul maha hüpata ja kohe rongi!?
Peab ütlema, Elektriraudteele vaid kiidusõnu sellise blogi eest!

Anonüümne ütles ...

Palun võtke ometi ses suhtes midagi ette!!! Kujutage ette - käru 15kg, laps 9kg, apse jaoks vajalik kraam u 2kg ja tõstke see madalalt ooteplatvormilt rongi ilma kõrvalise abita, sest olete ses peatuses ainuke pealemineja ja klienditeenindaja on kusagil kaugemas vagunis.Ja ega te ju ei lähe niisama rongiga sõitma. Mina näiteks käisin poes.Lisage nüüd Ostukott ka, ma pakun u 5kg ja tõstke nüüd käru koos kogu kauba ja lapsega rongist maha madalale ooteplatvormile. See teeb 35 kg ja ma pakun, et platvormilt rongipõrandale on u meeter... minu jaoks käib üle jõu. Relsid või reisisaatja vähemalt ühes vagunis oleks suureks abiks!