kolmapäev, 1. detsember 2010

Euro tulek ja rongipiletite hinnad

Möödunud nädalal andis Elektriraudtee teada, et 1. jaanuaril muutuvad elektrirongides paberkandjal ühekorra-piletite hinnad. Saabuv hinnamuutus tähendab seda, et teatud juhtudel tõusevad paberkandjal ühekorra piletite hinnad kuni 4 eurosenti ja teatud juhtudel need langevad kuni 2 eurosenti (nt. lisapilet).

Ükski muu piletitoote hind elektrirongides ei muutu - see tähendab, et nii kuukaardid kui ka elektroonilisele piletikandjale müüdavad ühekorra piletite hinnad jäävad samaks.

Samuti annab Elektriraudtee jaanuarikuus kõigile oma reisijatele tasuta elektroonilise piletikandja, mis tähendab, et reaalselt saab iga soovija sõita elektrirongis ka uuel aastal jätkuvalt sama hinnaga mis varemgi, ning hinnatõusust elektrirongide puhul ei saa rääkida.

Kõik antud teemaga kerkivad küsimused on oodatud meie FB-lehele, mis asub aadressil www.facebook.com/elektriraudtee

teisipäev, 30. november 2010

Reisijaküsitlusele vastanutest võitjateks osutusid...

Elektriraudtee reisijaküsitlus 2010 vastanute seast soosis loosiõnn esta@, soovidepuu@, may.britt@, einarko@ ning lauriinno@ e-postiaadresse.

Kokku osales Elektriraudtee reisijaküsitluses 547 inimest ning küsitluse tulemusi rakendatakse kindlasti ettevõtte edasiste parendustööde kavades.

Elektriraudtee tänab veel kord kõiki küsitlusest osavõtnud reisijaid!

neljapäev, 25. november 2010

Eilsetest hilinemistest ja lumest

Eile õhtul hilinesid lääne-suuna elektrirongid kohati kuni 30 minutit. Siinkohal tuleb heita valgust asjaoludele, miks reisirongid hilinema kipuvad niipea kui lund tuiskama hakkab.

Esimene suur põhjus hilinemiste puhul on infrastruktuuri omaniku (AS EVR Infra) seatud liikluspiirangud. Liikluspiiranguid reeglina seatakse koheselt kui ilmneb, et rongiliikluse ohutust ei suudeta täiel määral tagada. Enamus juhtumite korral ei suudeta ohutust tagada seetõttu, et teatud pöörangud raudteel on lund täis tuisanud ning seetõttu püsivad need pöörangud liikumatult. Liikumatud pöörangud aga ei võimalda rongidel liigelda etteantud graafiku alusel, mistõttu peavad rongid seisma, kuni EVR Infra pöörangud taas "liikuma saab".

Lääne suunal on see probleem eriti ilmne, kuna Pääskülast Padulani on ainult üks rööbastee ja pöörangute hulk enne ja pärast seda tavapärasest suurem. Samuti on teatud ooteplatvormid ehitatud nii, et platvormi äärde pääseb ainult pöörangut kasutades (näiteks Klooga peatus).

Teine suur põhjus just talviste hilinemiste puhul on ka elektrirongide töökindlus. Kohati poolsada aastat vanad rongid ei suuda lihtsalt enam tugevaid lumesadusid (ja sellest tulenevaid raskeid tee-olusid) taluda. Eriti kehtib see lääne-suunas, kus enamus juhtudel on raudtee puhastajaks lumest just elektrirongid - selle tulemusel aga koguneb veeremi (rongi) alla suurel hulgal lund, mis asub kahjustama rongi-aparatuuri, põhjustades selle rikkeid. Sama juhtuks tõenäoliselt iga sõiduautoga, kui see peaks päevas 18 tundi lumesaha ülesandeid täitma.

Raudtee koristamise (sh. lumetõrje) kohustus on taaskord selle omaniku, AS EVR Infra kohustus. Samas tuleb tõdeda, et antud ettevõte on iga aasta parandamas oma lumetõrje-võimekust ning kindlasti ootab Elektriraudtee jätkuvalt selle võimekuse paranemist.


Kolmas märmisväärne põhjus hilinemiste puhul on üleüldised infrastruktuuri rikked. Eriti ilmnevad need rikked elektrirongide puhul, kuna nende poolt opereeritavad liinid on elektrifitseeritud, mis tähendab, et detaile, mis võivad rikkesse minna, on oluliselt rohkem kui nt. diiselrongide poolt opereeritavatel elektrifitseerimata liinidel.
 Samas on just elektrifitseeritud raudteede-võrk see, mis tagab soodsaima ja keskkonna-sõbralikuima transpordiviisi Harjumaal.

Infrastruktuuri remondi ja arendustööde eest vastutab ka selle omanik, AS EVR Infra ning rõõmuga võib öelda, et näiteks 2012. aastal toimuvad just lääne-suuna liinil ulatuslikud remonttööd, mis tõstavad oluliselt sealse infrastruktuuri töökindlust ja maksimaalseid kiiruspiiranguid.


Kokkuvõttes võib väita, et nii EVR Infra kui Elektriraudtee on tegemas omalt poolt kõik, et pakkuda probleemi-vaba reisirongiliiklust tänasele rongisõitjale, kuid tähelepanuväärseim on seejuures asjaolu, et järgmistel aastatel investeerib EVR Infra oma rööbasteedesse ja Elektriraudtee Eesti reisirongipargi uuendamisse sellisel määral, et hiljemalt aastal 2014. liiklevad üle kogu Eesti mugavad, töökindlad uued reisirongid ning seda rööbasteel, mis on sujuv, 120 km/ h sõitu lubav euroopalik raudtee.

neljapäev, 11. november 2010

Osale Elektriraudtee reisijaküsitluses ja võida auhindu!

Elektriraudtee on läbi viimas oma iga-aastast reisijaküsitlust. Kui sul on mõni hetk aega, palun mine aadressile elektriraudtee.ee/public/poll ja täida seal olev ankeet. Teie antud vastused saavad olema juhisteks, kuidas me aastal 2011 oma teeninduskvaliteeti tõstma hakkame.

NB! Kõigi vastajate vahel loositakse detsembrikuu keskel välja hulgaliselt Elektriraudtee meeneid!

Jõulumatkad lastele Kloogaranda

Laulasmaa Puhkekeskus koostöös Elektriraudteega korraldab jõulumatku Kloogaranda

Detsembrikuu jõulunädalal on kõigil kooliõpilastel võimalik koos klassiga sõita elektrirongiga Kloogaranda, kust algab KutiMuti „Jõuluseisklus Mere Ääres“.

Tervele klassile mõeldud paketi raames saadavad KutiMuti päkapikud õpilasi Balti jaamast kuni Kloogaranda välja. Rongist maha tulles algab ühine matk läbi lumise Kloogaranna Laulasmaa Puhkekeskuse poole.

Kohale jõudes on kõigile õpilastele jõulupraad ning kohustuslikud piparkoogid. Seejärel korraldavad tublid päkapikud hulga võistlusmänge ja meisterdamisklasse ning osavamatele ja kiirematele on kindlasti välja pandud auhinnad.

Samal õhtul toimub ka tagasimatk Kloogaranda, kust rong kõik tublid matkalised tagasi Tallina viib.

Võimalik on jääda ka ööbima Laulasmaale. Sel juhul lisandub kavasse ka jõuluõhtusöök, õhtune seiklusmatk ning jõuludisko.

NB! Kui matkamine liigse seiklusena tundub, siis Laulasmaa Puhkekeskus on valmis rongijaama vastu saatma ka väikese bussi.


Paketi hind on 185 krooni, ööbimise korral on hind 295 krooni. Õpetajatele ja saatjatele on osavõtt tasuta.


Täpsem info ja kirjeldus
Tiiu Mägi, tel 50 28 180, kutimuti@kutimuti.ee

teisipäev, 26. oktoober 2010

Pilet.elektriraudtee.ee uueneb!

Tervitus. Viimased nädalad on usinalt töötatud pilet.elektriraudtee.ee keskkonna täiendamisega, toomaks leheküljele paljuküsitud konto ülevaate rubriigi.

Uue alamlehe eesmärk pilet.elektriraudtee.ee keskkonnas on pakkuda veebipõhist vaadet reisija Sõidukaardiga tehtud tehingute kohta. Vaade saab olema selline:
















Kui küsida, miks ei olnud sellist võimekust müügikeskkonnas kohe alguses olemas, siis esialgu oli pilet.elektriraudtee.ee keskkond mõeldud esmajoones internetis raha peale laadimiseks. Täna aga muutub pilet.elektriraudtee.ee keskkond reisijate aktiivse kasutamise tagajärjel aina enam omaette müügikeskkonnaks, nii nagu seda on näiteks pilet.ee jt.

Kindlasti reageerib Elektriraudtee sellele ka edaspidi ning arvestab kodulehe arendustöödes.

neljapäev, 23. september 2010

Elektriraudtee Sõidukaart

Tervitus kõigile! Septembrikuu on möödunud üpriski töiselt, kuna Elektriraudtee võttis kasutusele uue, elektroonilise piletikandja.Suure rõõmuga võib öelda, et tõenäoliselt kasutab käesoleva aasta lõppedes lõviosa elektrirongiga reisijatest just Elektriraudtee Sõidukaarti.
Sellist populaarsust ei julgenud muidugi mitte keegi ennustada, mistõttu lõppesid käesoleval esmaspäeval Sõidukaartide varud klienditeenindajatel. Uued kaardid on juba ette tellitud ning hiljemalt oktoobri keskpaigaks saavad Elektriraudtee klienditeenindajad Sõidukaarte uuesti jagama hakata.
Elektriraudtee on ka lubanud, et jagab kaarte ka oktoobrikuus tasuta - kõigile, kes sellele 100 krooni laevad või perioodikaardi soetavad.
NB! Jätkuvalt on mureks Sõidukaardiga tehtavate tehingute ülevaade. Esmalt - alati on reisijal õigus küsida tšekk tema Sõidukaardiga teostatud toimingu kohta rongis.Samuti on Elektriraudtee võtmas ette pilet.elektriraudtee.ee arendustöö, mille raames saab vaadata ka oma kaardi tehingute ajalugu. Täpsem töö-valmimiskuupäev selgub oktoobrikuu jooksul.

neljapäev, 19. august 2010

Elektriraudtee uus koduleht?

Elektriraudtee on praegu uurimas võimalusi oma kodulehe arendustöödeks. Kõik reisijate ettepanekud meie kodulehe paremaks muutmise nimel on oodatud siinsesse kommentaaridesse.

Vihjena võib öelda, et kindlasti hakkavad peatselt olema sõiduplaanid otse otsingus ning mingit eraldi Excel faili ei kasutata tulevikus. Samuti muudame kergemaks meelepärase sõiduplaani väljaprintimise ja/või salvestamise reisija jaoks.

Ootame aga ka teisi parandusettepanekuid meie kodulehe asjus.

reede, 13. august 2010

Pühapäeval matkama!

Pühapäeval, 15. augustil leiab aset Elektriraudtee „Elektrirongiga matkama“ sarja eelviimane, kolmas matk Kloogarannast Keila-joale.

Rohkem infot: http://matkad.elektriraudtee.ee/?11684

teisipäev, 13. juuli 2010

Kuumus elektrirongides

Elektriraudtee on viimastel päevadel saanud palju tagasisidet kuumuse kohta rongides. Kuigi head suveilmad on alati teretulnud, on tõepoolest need tõsiseks väljakutseks Eesti reisirongide salongidele.

Esmalt - uute reisirongide puhul (mis saabuvad Eestisse aastal 2012) on salongides konditsioneer. Tänaste, kohati aastast 1964 pärit vagunite puhul on aga häid lahendusi raske leida. Näiteks paigaldas Elektriraudtee pilootprojekti raames paari rongikoosseisu akendele soojust-peegeldavad kiled, kuid need on tänaseks reisijad  ise eemaldanud.

Lisasüsteeme (nt. konditsioneer) elektrirongidele paraku paigaldada ei saa, kuna vooluvõrk, mis ehitati omal ajal vaid lampide tööshoidmiseks, on tänaseks koormatud väga mitmete tehnilisinstrumentidega.

Elektriraudtee on oma klienditeenindajatel palunud hoida lahti kõik aknad vagunis, samuti on depootöötajad kinnitanud tamburite uksed püsivalt avatuks.

Olukord saaks olla tõepoolest parem, kuid paraku alles aastal 2012, mil hakkavad saabuma esimesed Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel soetatud elektrirongid.

reede, 9. juuli 2010

Augustikuu pühapäevadel taas populaarsed koguperematkad

Käesoleva aasta augustikuu pühapäevadel leiavad aset juba kuuendat korda Elektriraudtee koguperematkad erinevatesse Harjumaa paikadesse.

Elektriraudtee avalike suhete juhi Norbert Kaareste sõnul on sihtkohti tänavu neli. Kaareste sõnul toimub Elektriraudtee koguperematkade üritustesari juba kuuendat korda ning matkamise populaarsus ei paista raugevat eestimaalaste seas. „Nii nagu varasematelgi aastatel, loodame ka tänavu näha toredaid Tallinna inimesi meie elektrirongiga matkamas,“ sõnas Kaareste.

Matkajuht Jaan Masingu sõnul on tänavu taas kavas 2 uut ja põnevat pikemat matka - möödunud aastal läbiti samapikad retked edukalt, tänavu on selleks aga rohkem aega „Kuna matkatakse sageli rannaribal, pangaserval või metsaradadel, ei sobi üritus lapsevankriga tulijale ega jalgratturitele ning ka käimiskepid võivad matkamist segada,“ selgitab Masing. Kaasa tuleks tema sõnul võtta jook ja eine, ujumisriided ning vajadusel ka vihmakeep.

Varem juba kahel järjestikusel aastal matkadel osalenud noormees Marko Rentiku sõnul on augustikuised koguperematkad üks vahva üritus. „Pärast lõõmavat juulikuud on hea veel enne sügist korraks aeg maha võtta ja lähedastega mööda ilusaid metsateid rohelust uudistada,“ kirjeldas Marko oma matkaplaane.

1. augustil toimuv matk viib huvilised Pakri poolsaarele, kus käiakse Eesti kõrgeima majaka juures, vaadatakse Muula Mägede bastione ning muu hulgas tutvutakse ka Amandus Adamsoni mälestusmärgiga.

8. augusti matk Kõrvemaale lookleb keset oose ja järve, kus inimestel saab olema hea võimalus pidada pikniku ning supelda värskes järvevees. Hiljem uuritakse ka siniallikaid ning rännatakse Jäneda linnamäele.

Augustikuu kolmandal pühapäeval, 15. augustil saavad matkalised sõita Klooga-randa. Sealt algav matk viib huvilised nii Treppoja joastikule, Keila-Joa mõisahoonetesse kui ka Meresuu randa. Tee peale jääv Laulasmaa puhkekeskus on samuti kõigile huvilistele väärt peatuspaigaks seatud.

Viimasel matkal, 22. augustil sõidab matkarong Riisiperre, kust algab teekond, mis möödub nii Riisipere mõisast kui Alema puutaiestest, kulmineerudes Nurme turbaraba vaatlemisega.

Kogu info matkadest on leitav aadressilt matkad.elektriraudtee.ee. Tänavu on matkarongidele pilet – üksikpilet sihtpunkti ja sealt tagasi maksab kokku 20 krooni. Kõikidel matkadel on kaasas neli professionaalset matkajuhti, kes tutvustavad eelnevalt koostatud ja läbikäidud loodusradu kõigile reisilistele.



Matkad
1. august
Matk ümber Pakri poolsaare
8. august
Kõrvemaa oosid ja järved
15. august
Matk Klooga-rannast Keila-joale
22. august
Riisipere loodusrajad

esmaspäev, 5. juuli 2010

Üritustesari "Pühapäevaks maale"

Elektrirongiga reisijad saavad sel pühapäeval sõita Kõrvemaale, kus üritustesarja „Pühapäevaks maale!“ raames toimub rattamatk Põhja-Kõrvemaa radadel. Kõigile elektrirongiga kohale tulnud inimestele on üritusest osavõtt tasuta.
 
Perematka  rattaretke  korraldab Sportland AS poolt hallatav Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus, mis asub Elektriraudtee areaali Aegviidu peatuse vahetus läheduses. Sealt saavad alguse ka mitmed kaunid Põhja-Eesti matka- ja suusarajad.
 
Matkapäev algab kell 12:00  keskuse juures ning jalgratastega läbitakse lähipiirkonna vaatamisväärsused, looduskaunid kohad ja huvitavad rajad.  Retke viib läbi professionaalne retkejuht Sven Luks. Kõrvemaa  Matka- ja  Suusakeskuse esindaja Marilin Pehka sõnul on korraldatav jalgrattamatk jõukohane kõigile huvilistele, kes vähegi eelnevalt on jalgrattaga sõitnud. „Soovitame kindlasti kõigil huvilistel eel-registreeruda aadressil www.korvemaa.ee kuna suure osalejate arvu puhul on kohtade  arv piiratud,” sõnas Pehka. Kaasa tuleks võtta korras jalgratas, kiiver ja seljakott. Matka kestvus on orienteeruvalt kuni 4 tundi.
 
Kõigile elektrirongiga kohale tulnud inimestele on üritusest osavõtt tasuta. Samuti annab Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus elektrirongiga kohale tulnud inimestele kaasa tasuta  matkamoona. Ette tuleb vaid näidata samal päeval soetatud rongipilet.
 
Elektriraudtee avalike suhete juhi Norbert Kaareste sõnul on Kõrvemaa põnev sihtkoht, mis ei jää varju juba toimunud Golfipäevale Niitvälja keskuses. „Elektrirongid kui üks esimesi transpordiliike, mis ehitas spetsiaalsed rattahoiukohad vagunitesse, tervitab jätkuvalt kõiki rattasõpru oma rongides,“ on Kaareste eesoleva Kõrvemaa rattamatka puhul ootusärevil.
 
Elektriraudtee avaldab edaspidigi iga nädala tagant uue sihtkoha, kuhu elektrirongiga reisijatel on võimalik sõita. Kohapeal saab rongipileti esitaja nautida soodustusi, mis on loodud just elektrirongiga reisijale.
 
Üritustesari toimub kogu suve vältel. Värskeimat informatsiooni eesolevatest üritustest leiab aadressil matkad.elektriraudtee.ee

reede, 2. juuli 2010

Üleminek neljale tsoonile?

Vaatasin ükspäev Harjumaa ühistranspordikeskuse kodulehel tsoonikaarti, mis bussidele kehtib:
Kas Elektriraudtee ei peaks ka üle minema sellisele tsooni-arvestusele?

Nii on tagatud ühtne arusaam Harjumaa inimestele ühistranspordi tsoonidest ja mine tea - kui kunagi ühel ilusal päeval Harjumaa ühistranspordi ühised kuukaardid tekivad, siis oleks asjaajamine hulga lihtsam.

Mis inimesed arvate?

Jalgrattahoidlaga vagunite märgistus

Elektriraudtee on hetkel läbi mõtlemas jalgrattahoidlaga vagunite märgistust, et nende kasutamine ratturitele lihtsamaks muuta.

Igasugused ettepanekud ratturite elu parendamiseks elektrirongis on kommentaaridesse oodatud!

teisipäev, 22. juuni 2010

Viimasel ajal sagenenud vargused stendidelt

Viimasel ajal on sagenenud vargused Elektriraudtee ooteplatvormide stendidelt: ära võetakse nii meie sõiduplaane kui ka muudatustest teavitavaid plakateid.

Kahju sellest ettevõttele on küll minimaalne, kuid reisijate jaoks tähendab see, et vajalikest muudatustest ei saadagi teada. Palume kõigil, kes antud tegevust pealt näevad, teavitada koheselt politseid. Antud tegevus ei ole seaduslik.

Kui kellelgi on huvi saada endale antud plakatitel olevat infot paberkandjal, siis kõik Elektriraudtee klienditeenindajad jagavad sõiduplaane (hinnaga 1 kroon) voldikuna. Samuti tasub küsida, ega teenindajal muudatustest teavitavaid flaiereid pole parasjagu kaasas.

reede, 18. juuni 2010

Uus piletimüügisüsteem

Elektriraudtee on saanud palju ettepanekuid seoses meie piletimüügisüsteemiga. Enamus ettepanekuid keskendub maksevõimalustele - sularahas pileti ostmine on maksekaardi-lembelistele eestlastele küllaltki ebamugav tehinguviis ning lahendust sellele küsimusele on Elektriraudteelt oodatud kaua.

Kõigi reisijate rõõmuks võib teada anda, et Elektriraudtee on hetkel aktiivselt lõpp-testimas meie uut piletimüügisüsteemi, mis peaks parimal juhul kasutusele tulema juba augustikuu jooksul.

Mida uus piletimüügisüsteem siis muudab? Esiteks läheb Elektriraudtee üle kiipkaardi-põhisele piletimüügisüsteemile. See tähendab, et edaspidi müüme me rongis kõiki oma piletitooteid kiipkaardile, mida reisijal on võimalik klienditeenindajalt osta.

Ainsana jääb paberile müüdavaks piletiks ühe korra pilet (ja - sooduspilet), kuid ka neid tooteid müüakse kiipkaardile.

Kiipkaardile üleminek võimaldab edaspidi meie reisijatel ka oma kiipkaardile raha üle kanda. Antud väite iseloomustamiseks võib tuua ühe olukorra:
Toomas sõidab rongiga Keilast Tallinna. Klienditeenindaja poole pöördudes pakub teenindaja temale kiipkaarti, selgitades selle kasutamise mugavust ja lihtsust. Toomas otsustabki paberpileti asemel osta kiipkaardi, paludes klienditeenindajal kohe sinna ka üksikpilet peale laadida ning aktiveerida.

Jõudes Tallinna, on Toomasel kulunud x krooni kiipkaardi ostule ning x krooni kiirrongi piletile.

Tööl olles otsustab Toomas - teades, et ta sõidab lähi-ajal veel elektrirongiga - laadida oma kiipkaardile 100 krooni. Ta läheb Elektriraudtee kodulehele, liigub seal piletiostu-keskkonda, sisestab oma kiipkaardi numbri ning summa, mille ulatuses ta raha oma kiipkaardile tahab kanda. Toomas teostab makse läbi oma internetipanga ning seejärel kuvatakse talle ekraanil kinnitus (ühes kviitungiga) edukast maksest.

Tööpäeva lõppedes läheb Toomas taas elektrirongi. Sõites Tallinnast Keila poole, küsib klienditeenindaja Toomaselt, kas too soovib piletit osta. Toomas ulatab seepeale teenindajale oma kiipkaardi ja palub aktiveerida üks üksikpilet Keilasse. Klienditeenindaja teebki seda.

Sauest möödudes sisenevad rongi kontrolörid, kes paluvad Toomaselt tema sõiduõigust tõendavat dokumenti. Toomas ulatab neile oma kiipkaardi, mille kontrollimise käigus näevad kontrolörid, et mehel on aktiveeritud üks pilet Keilasse.


Jõudes Keilasse, väljub Toomas rongist, teades, et tal kulus rongisõiduks x krooni ning et tal on veel kiipkaardil x krooni, mistõttu ta saab veel hulk kordi määramatu aja jooksul sularaha-vabalt rongis sõita.

Kindlasti on antud piletimüügisüsteemi arenduse taga ka Eesti edukas liitumine euro-alaga, mille järel on reisijatel veelgi väiksem soov arveldada sularahas.

Kuigi oleme pärast uue piletimüügisüsteemi kasutusele-võttu oluliselt parandanud reisijatele piletiostuvõimalusi, jääb ühe ettepanekuna siiski veel täitmata kaardimaksevõimalus rongis. Miks? Oma osa mängib selles kaardimaksekeskuse marginaal, mis iga reisija peaks kinni maksma läbi kallinenud piletihinna. Samas on mõnevõrra suurem probleem ikka veel ühenduskindlus - täna ei ole meil veel julgust jääda lootma GPRS võrgule näiteks hommikustes kiirrongides, kus piletimüük peab toimuma sekundite jooksul. Võib juba eos näha klientide pahameele kasvu, kui see piletimüük peaks venima määramatu aeg pikemaks (ühenduse ootamine, parooli sisestamine, kinnituse saamine, jne.).

Kindlat ei me kaardimakse võimalusele ei ütle, kuid lähis-aastatel selle rakendamist me veel ette ei näe.

esmaspäev, 14. juuni 2010

Üleminek peatus.ee infosüsteemile

Tänastest uudistest võis lugeda, et Tartu linn on läinud oma sõidugraafikutega üle Peatus.ee süsteemi. Seda süsteemi haldab Maanteeamet ning riik on seda toetamas.

Kindlasti on mõistlik, et riik oma kulusid kokku hoiaks. Ning kui riigile (omavalitsusele) kuuluvad reisijaveo-ettevõtted seda teevad näiteks sõidugraafikute osas - viies nad ühtsesse süsteemi ja eemaldades nii vajaduse topelt-arendada oma väikesüsteemi kodulehel - on see ju hea.

Rääkimata mugavuse kasvust, mis tekib: kuna peatus.ee koondab kogu Eesti ühistranspordi sõidugraafikud, saab nii iga kasutaja luua omale sobiva graafiku tõepoolest punktist A punkti B (ümberistumistega).

Elektriraudtee on plaanimas üle minna täielikult Peatus.ee süsteemis asuvale sõidugraafikule, avaldades edaspidi rongi aegu just selles keskkonnas. Samuti ka operatiiv-teateid jm.

See muutus ei toimu muidugi üle-öö ning võib juhtuda, et ühisosa uue süsteemiga ei leitagi, kuid vähemalt sammud selles suunas on ette võetud.

Kindlasti on oodatud igasugused arvamused selle kohta ka siin blogis.

esmaspäev, 31. mai 2010

Kes vastutab ooteplatvormide eest?

Viimasel ajal on Elektriraudtee saanud hulgaliselt ettepanekuid seoses uute, madalate ooteplatvormidega. Olles küll alati tänulik klientide tagasiside eest, peame siiski meelde tuletama, et Elektriraudtee ei hoolda ega ehita ühtegi madalat ooteplatvormi iseseisvalt.

See tähendab, et kõik mured ja küsimused (seoses uute, madalate ooteplatvormidega) peaksid ikkagi saadetama Eesti Raudtee (AS EVR Infra) aadressil, kes (nii nagu Maanteeamet teede puhul) on täie-õiguslik vastutaja ja arendaja Eesti raudteede puhul (sh. ooteplatvormid, elektriliinid ja kõik muu raudtee juurde kuuluv).

Sest lõppude lõpuks nii nagu ei vastuta Estonian Air lennujaamade korrasoleku eest, ei saa ka Elektriraudtee vastutada oma sõidutee ja seal olevate peatuste ees, kui need ei kuulu temale.

Kindlasti aga edastame ka edaspidi kõik raudteed puudutavad küsimused Eesti Raudtee inimestele (infra@evr.ee).

reede, 28. mai 2010

Miks ei avane kõrgetel ooteplatvormidel kõik uksed?

Elektriraudtee kliendikaebustesse ilmus järgnev kiri. Kuna teema on tihti üles kerkiv, siis toob Elektriraudtee välja lõpliku seisukoha, miks ei avane kõrge ooteplatvormiga peatustes KÕIK rongi uksed.

ME ei ava kõiki rongiuksi kõrgetele ooteplatvormidele, kuna on olemas lapsed, vankriga reisijad, nägemispuudega isikud, pensionärid ja teised inimesed, kellele oleks nt. madalale ooteplatvormile kohandatud uksest sisenemine või väljumine Ülemiste peatuses (vm. kõrge ooteplatvormiga peatuses) väga ohtlik. Me saame aru, et paljudele reisijatele tundub "ooteplatvormi-vaheline auk"* väga väike ja kergesti ületatav, kuid Elektriraudtee ei eira sellises olukorras vähemuses olevate reisijate ohutust.
*tekib ooteplatvormi ja rongi ukse vahel (seda eriti siis kui rongi uks on mõeldud avanema madalale ooteplatvormile, kuid ooteplatvorm ise on kõrge)


Teie uste süsteem on ajuvaba, mis siis et loogiline aga ikka AJUVABA!! Edelaraudteel pole probleeme mõlemad uksed lahti teha ju! Kõrge platvormiga võiks ikka mõlemad uksed lahti teha, suurim osa inimesi saaks sisenemisega hakkama, teistele on aga ilusti kleepsud õige ukse ümber olemas. Ja siis lühikese platvormi puhul võiks teise vaguni uks ka lahti teha, reisijad saavad kiiremini rongist välja. On ju ikka vahe kas inimised väljuvad ühest uksest või kolmest. (Kitseküla hommikurongist räägin). Minu liinil pole üldse veel madalplatvorme miks pean nüüd aastake edasi tagasi jooksma uste vahel? Erinevatel rongidel erinevad uksed lähevad lahti (s.o siis 2 ja 3 vaguni puhul) mõnedel lähevad esiuksed ja mõnedel tagauksed. KURADI EBAMUGAV JA AJUVABA!
ps. plastmass istmed on ka VÄGA ebamugavad!! Talvel on liiga külm istuda.

Täpsustuseks reisija teistele kommentaaridele, siis mitte kõikide esimese vaguni peatuste ooteplatvormid ei ulatu rongi teise vaguni ukseni - seetõttu ei saa me avada teise vaguni uksi. Samuti pole rongides esimesi või tagumisi uksi, on vaid KÕRGELE ja MADALALE ooteplatvormile avanevad uksed, mille reisija tunneb ära eelkõige läbi kleebisvälja, mis rongides on.

Aegviidu suunal pole täna tõesti ametlikult ühtegi madalat ooteplatvormi, kuid paraku ei oma Elektriraudtee kahte tüüpi elektrironge (Aegviidu ja siis teised), vaid meil on ühtne rongipark, mida kasutatakse sõiduks kogu meie areaali piires ja seetõttu peavad kõik meie vagunid olema kohandatud sobivaks näiteks Paldiskisse sõitmiseks (sellel liinil on madalate ooteplatvormide hulk peatselt enamuses).

Plastmassistmeid oleme jooksvalt küll välja vahetanud, kuid seoses uute rongide hanke võitja väljakuulutamisega on muutunud küsitavaks, kas on mõistlik investeerida rongidesse, mis aastaks 2013 TULEB saata vanarauda või välismaale müügiks.

Kokkuvõttes tunnistame, et elektrirongiga liiklemine on läinud keerulisemaks kui see oli varem, kuid tänasele olukorrale ei eksisteeri alternatiive. Kõik ebamugavused on tekkinud meie kindlast soovist tagada aastaks 2013 Eesti inimestele sellised reisirongid, millega sõidab kogu arenenud Euroopa. Ja me loodame, et meie reisijad mõistavad selle eesmärgi vajadust ning ei omista suurt rolli senini kehtiva üleminekuperioodi ebamugavustele.

neljapäev, 27. mai 2010

Suvised raudtee-remonttööd Aegviidu liinil

Kuna Eesti Raudtee on alustamas juba praegu Tallinnast Aegviitu suunduval rongiliinil ulatuslikke remonttöid, siis on raudteefirma seadnud suurel määral piiranguid ja liiklemiskeelde antud teelõigul.

Elektriraudtee on sellest tulenevalt pidanud oma sõidugraafikuid ümber vaatama ning tegema neis muudatusi, viies need vastavusse Eesti Raudtee remondiplaanidele, püüdes seejuures siiski maksimaalselt silmas pidada elektrirongiga reisija huve.

Mis siis muutmisele läheb?

Esimesed kiired ümberkorraldused on juba mai viimasel nädalal, seega kui te juhtute siis Arukülla või kaugemale sõitma (või sealt tagasi tulema), tuleks teil pilk peale heita sellele teatele - viide.

Suuremad muutused sõidugraafikus algavad aga 31. maist ning siis on ümber tehtud kõik Aegviidu liinil sõitvate rongide graafikud ning ka mõned Keila suunaliste rongide sõidugraafikud (seoses Keila ooteplatvormi ehitustöödega).

AEGVIIDU muudatuste plakat
KEILA muudatuste plakat

reede, 21. mai 2010

Kleebised meie rongides

Elektriraudtee võttis arvesse klientidelt saadu tagasisidet (seoses rongi uste avanemisega, seda uute ooteplatvormide kasutusele-võtu pärast) ning kohandas oma vagunites olevaid infovälju (kleebised, heliteavitus, infotablood) saadud tagasiside põhjal. Selle tulemusel ei tohiks enam olla häirivaid arusaamatusi rongi pääsemisega.

Vaata pilte kleebistest

Klientide poolse tagasiside põhjal lisada kõrgetele ooteplatvormidele avanevate uste ümber pikad rohelised kleebis-helkurribad, mis on vandalismi ning ilmastikukindlad. Oma 3 aastase garantii-ajaga ning selge ja helkiva tooniga ribad peaksid tagama, et ka kõige pimedamal talvekuul reisija just kõrgele ooteplatvormile avanevat ust juba varakult märkab.

Madalale ooteplatvormile avanevaid uksi ei hakatud sinise või muu värviga märgitama, kuna esiteks ei paistaks sinine elektrirongide taustvärvist (tumesinine) selgelt välja ning süsteemi lihtsuse mõttes polekski ju vaja märgistada neid - kui rohelisega märgistatud avanevad kõrgetele siis ju ülejäänud avanevad madalatele. Ja nii ongi!

Keilas läks eile platvorm ümberehitamisele

Tere kena pealelõunat!

Eesti Raudtee alustas eile Keila peatuse ooteplatvormi ümberehitamist - suure töö tulemusel saab Keila värskeima väljanägemisega madala ooteplatvormi juba selle suve lõpuks kui mitte varem.

Edaspidi ei pea mööda seda kõrget trepiastet oma jalgratast üles lükkama - Kloogal näiteks on juba täna platvormile pääsemine hõlbus.

Muidugi toovad kõik ümberehitus-tööd kaasa vana korra muudatusi: sellega seoses on Keila jaamas muudetud mahamineku ja pealemineku kohti:


 Nagu näha, tulevad edaspidi Tallinnast Keila sõitvad inimesed maha jaamahoone kõrval asuval ooteplatvormil - seda platvormi pole aastakümneid kasutatud, seega on tegemist ajaloolise momendiga.

Keilast Tallinna liikuvad inimesed aga peaksid suunduma ikka vana, harjumuspärase platvormi poole - ainuke erinevus on see, et platvormile pääseb nüüd teisest otsast, kuna Keila-poolset osa hakatakse päev-päevalt lammutama ja uut selle asemel ehitama.

Loodame, et tööd saavad kiirelt tehtud ning siis on Keila raudteede-liiklussõlm juba koht, mida julgelt linnapildi üheks ilusaks osaks võiks pidada!

reede, 30. aprill 2010

Kas sina oled elektrirongi fänn?

Kingitus Elektriraudtee heliliselt häälelt kõigile, kes end tõeliseks elektrirongi fänniks peavad:

http://www.elektriraudtee.ee/public/telefon_heliseb.mp3
(seadistage oma mobiili helinaks ;) )

kolmapäev, 28. aprill 2010

Elektriraudtee avas uued infokanalid reisijatele

Edastan Elektriraudtee uudise:

Elektriraudtee avas uued infokanalid reisijatele

Edaspidi on elektrirongiga reisijatel võimalik lisaks 1447 infotelefonile teada saada elektrirongide hilinemistest ning sõiduplaani muudatustest ka ettevõtte Twitter lehel ning mobiilsel veebilehel aadressiga m.elektriraudtee.ee.

Elektriraudtee AS avalike suhete juhi Norbert Kaareste sõnul avati uued infokanalid eelkõige reisijate soovidele reageerides. „Reisijad soovisid operatiivsemaid ning kindlasti ka soodsamaid lahendusi, kui meil täna võimalik pakkuda oli,“ selgitas Kaareste uute kanalite loomise tagamaad.

Tema sõnul on ettevõtte Twitter konto – aadressiga twitter.com/elektriraudtee - edaspidi parim võimalus kõigile reisijatele kiirelt ning soodsalt teada saada rongi hilinemistest, sh. hilinemise põhjustest ning uutest sõiduaegadest. Lisaks on kõigil reisijatel võimalik läbi oma mobiiltelefoni minna ka mobiiltelefonis kuvamiseks mõeldud Elektriraudtee kodulehele (m.elektriraudtee.ee). Antud lehel on samuti kajastatud värskeim informatsioon seoses rongi hilinemiste ja sõiduplaani muudatustega.

Elektriraudtee on lisaks Twitter konto ning mobiilse kodulehe loomisele aktiivselt kaasa löömas ka ülejäänud sotsiaalmeedias: püsivat lugejaskonda omatakse nii oma blogis, Facebook lehel kui ka mujal.

kolmapäev, 21. aprill 2010

Vastus lugeja kommentaarile seoses ooteplatvormidega

Üks anonüümne reisija kirjutas siia blogisse ühe kommentaari, mille vastust minagi teada tahtsin.

Kommentaar ise:
Töödeorganiseerija saamatust saab põhjendada vaid lühinägelikkuse või ehituslubade oskamatu taotlemisega.

1. Kui kõikidest perroonidest oleks renoveeritud pool(st tehtud madalaks) ja siis kohe käiku lastud madalapõhjalised rongid, siis poleks ülemineku perioodi vajagi olnud.

Teise poole perroonide renoveerimine oleks alanud juba siis, kui madalapõhjalised rongid veavad reisijaid.

Nüüd tuleb 3 aastat tirida lapsevankreid ja jalgrattaid 3 astmest üles ja alla.

Kaval oli kindlasti alustada ebamugavuste põhjustamisega maapiirkonnas, sest kui töödega oleks alustatud Tallinnas, siis oleks tulnud kohe palju teravat vastukaja.

Saatsin selle kommentaari edasi Eesti Raudteele, kes on 100% omanik Eesti reisirongide areaali jäävatel ooteplatvormidel.

Nendelt tuli ka kiire vastus:
Tervitus!
Arvestades Eesti Vabariigis raudteeliiklust reguleerivaid seadusi ja reegleid, riigihangete korraldamise ja EL tõukefondidest rahastatavate projektide finantseerimise tingimusi, ehitajate jõudluse, katkematu rongiliikluse tagamise vajaduse ning Eesti Raudtee materiaalseid võimalusi (kaasfinantseerimine)koosmõjus, pole reisplatvormide ümber ehitamine teistsugusel viisil, kui seda tehakse praegu (st. ilma üleminekuperioodita), võimalik.

Lugupidamisega.
Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht

Selline lugu siis. Minu meelest mõistetav.

Elektriraudtee lisas veel omalt poolt, et
... kommenteerija esimene lause - "kohe käiku lastud madalapõhjalised rongid" - teeb ühe väga suure eeldus-vea: Nimelt ei saabu kohe kindlasti mitte Eestisse kõik uued rongid ühe korraga ja ühel päeval. Teadupärast on rongide ehitamine mitmest osast koosnev protsess (veeremi valmistamine X riigis, salongi sisustuse valmistamine Y riigis jne.) ning need protsessid tekitavad ka tsüklilisuse uute rongide saabumisgraafikusse. See välistab aga võimaluse, kus saaks "korraga" midagi kasutusele võtta.


Minu meelest on see sissejuhatus olukorrale, kus näiteks 2013. aastal on Eestis rööbastel sõitmas nii uued kui vanad rongid koos. Saab huvitav olema :)

TÄIENDUS:

Eesti Raudtee saatis vastused ka Anne küsimusele:
Ilu peitub vaataja silmades.
Eesti Raudtee ei ole ehitanud platvorme oma suva järgi, vaid rangelt arvestades Euroopa Liidus ja Eestis kehtivaid raudteeliiklust ja rajatisi puudutavaid normdokumente ja regulatsioone järgides, mis muuhulgas sätestavad perroni mõõdud ja millised pealisehitised ning millises mahus saavad perroonnidel olla.
Projekt on kooskõlastatud Tehnilise Järelvalve ameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Perrooni ei ole mõtet segi ajada jaama ootesaaliga, sest need on erinevad rajatised erinevate funktsioonidega. Peroonid on mõeldud lühiajaliseks rongi ootamiseks ja pakuvad sellel perooodil kaitset nii vihma kui tuule eest.
Perrooni ei pea kaitsma lume ja külma eest, lumi koristatakse perroonidelt regulaarselt.

Lugupidamisega,

Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht

neljapäev, 15. aprill 2010

Praktikapakkumine Elektriraudteelt

Minule sattus selline Elektriraudtee pakkumine silma, saadan teile ka:
----------------
Elektriraudtee AS otsib oma kollektiivi töökat praktikanti.

Sobiv praktikant õpib turunduse või suhtekorralduse erialal ning on aktiivne suhtleja. Soovitav on ka vene keele oskus.

Töö-ülesanded kuuluvad turunduse- ja meediatöö valdkonda.

CV saata norbert@elektriraudtee.ee aadressile.
Praktikale asumise aeg kokkuleppel, eeldatavasti juulikuust.
----------------

esmaspäev, 12. aprill 2010

Elektriraudtee kogub fänne ja jagab nänni!

Lugesin Elektriraudtee Facebook kontolt, et on käima läinud fännide kogumis-kampaania:
Elektriraudtee kogub fänne: Kes saab pildile numbri 25 meie fännilistis, sellele kotitäis Elektriraudtee meeneid. Kutsu sõbrad liituma!
Täpsemalt tähendab see siis seda, et kui liitunud on 25-es fänn Elektriraudtee kommuuniga, peaks nüüd igaüks, kes soovib Elektriraudtee meenete-komplekti (termoskruus, mälupulk jpm.), tegema sellest hetkest "screenshoti" ning saatma selle press@elektriraudtee.ee aadressile.

NB! Kuidas teha screenshoti? Vastus siit*

Klienditeenindajad kui reisisaatjad?

Seoses üleminekuga kõrgetelt ooteplatvormidelt kahte-tüüpi ooteplatvormidele (kõrged ja madalad), on tulnud mitmeid murekirju Elektriraudteesse. Peamine mure neis on tõsiasi, et lapsevankriga reisijatel on pea võimatu nüüd rongi siseneda, kuna uus madal ooteplatvorm ei "ulatu" vana rongi trepiastmeni.

Elektriraudtee on küll korduvalt viidanud, et selline olukord on ajutine ja kestab kuni aastani 2013, mil saabuvad uued, madala põhjaga rongid ning siis on olukord, kus inimesed pääsevad nii ooteplatvormile kui ka sealt rongi ilma igasuguse ebamugavuseta. Mäletatavasti ei ole ju näiteks Keilas - kus on veel vana, kõrge ooteplatvorm - sugugi lihtne lapsevankriga liikujal ooteplatvormile pääsemine. Seega jutud ebamugavusest lapsevankriga liiklejatel elektrirongi pääsemisega ei ole "tekkinud" nüüd, seda seoses uue süsteemiga. Nad on lihtsalt kandunud platvormilt rongile.

Sellegipoolest on aga kuulda sahinaid, et Elektriraudtee on testimaks erinevaid lahendusi oma rongipargis, mis lihtsustaks rongi pääsemist just lapsevankriga reisijate jaoks. Üks võimalus selleks on ettevõtte sõnul näiteks ajutised "relsid", mis esimese vaguni ustele paigaldatakse ja mida siis lapsevankriga reisijad saavad sisenemisel kasutada. Ideid selles valdkonnas on mitu ja lahendusi, mis ei oleks ülemäära kulukad, otsitakse.

Oluline on ju meeles pidada, et kõik investeeringud, mis täna tehakse elektrirongidesse, on sisuliselt luksus - uute rongide tulekul Eestisse saadetakse vanad elektrirongid tõenäoliselt vanametalli kokkuostu.

Tihti esitatud mõte on olnud ka Elektriraudtee klienditeenindajatele reisisaatja rolli omistamine - see tähendab, et just klienditeenindajad peaksid olema need inimesed, kes vankriga või ratastoolis reisijaid rongi peaksid aitama.

Paraku tuleb aga aru saada, et Elektriraudtee on tänaseks töötamas sellise efektiivsusega, et tipp-hetkedel ligi 600 inimest teenindav "konduktor" ei jõua samal ajal jälgida ka ooteplatvormidel toimuvat. Samuti ei ole ka elektrirongide juhtidel võimalus ooteplatvormidel olijaile appi tulla. On ju selge, et juht peab sõidu ajal sõitmisele keskenduma. Rongiliikluse puhul on seda põhimõtet lausa seadustega reguleeritud.

Kokkuvõttes tuleb ikka soovida kannatlikku meelt kõigile kaas-reisijatele ja meenutada tee-tööliste seisukohta: "Kärsitud eestlased ei saa aru, et oma kiirustamisega röövivad nad juba eos võimaluse, et Eestisse mõni aastaid vastupidav ilus maanteelõik tekiks."

Õnneks ooteplatvormid on Eesti Raudtee valmis ehitanud hea kvaliteediga ning vastne hankevõitja Stalder on lubanud eestlastele ehitatavad rongid suure hoolega valmis saada, andes neile ka aastaid kestva garantii.

Näidagem üles kannatlikust siis reisijana ja pöördugem abi saamiseks sellel üleminekuperioodil ikka esmalt kaaskodanike poole. Abi on vähemalt minu puhul kindlalt tulemas, ükskõik kui kõrgele selle lapsevankri siis ka tõstma peaks :)

reede, 9. aprill 2010

Uued rongid tulevad Stadlerilt!

Ja ongi olemas!

Elektriraudtee avaldas täna uudise rongihanke võitjast:

Elektriraudtee rongihanke võitis Stadler
09.04.2010
Elektriraudtee kuulutas täna välja 18 elektrirongi ja 10 diiselrongi hanke võitjaks Šveitsi ettevõtte Stadler Bussnang AG.

Stadleri poolt toodetavad 18 elektrirongi maksavad 1,25 miljardit krooni, millest 85 protsenti katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 15 protsenti tasub riik.

Stadlerilt tarnitavad diiselrongid hangib Elektriraudtee 20-aastase kapitalirendiga. Esimeses etapis soetatava 10 diiselrongi aastane renditasu on 85,2 miljonit krooni ning raha tuleb riigieelarvest. Lisaks jääb võimalus soetada täiendavalt veel kuni 10 diiselrongi.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et uued elektrirongid peaks rõõmustama eelkõige Saue, Keila, Paldiski, Pääsküla, Aegviidu, Nõmme jne piirkonna elanikke, kes saavad mõne aasta pärast kiiresti ja turvaliselt sõita tööle ja kooli.

„See hange ja uued rongid on esimene arvestatav samm 20 aasta jooksul, kui ühistranspordis toimub suurem pööre,“ lisas Parts.

Pakkumisi hinnati 15 erineva kriteeriumi alusel. Sealhulgas hinnati maksumust, rongide hooldus- ja remondikulu, veoelektrienergia kulu elektrirongidel ja diiselkütusekulu diiselrongidel, rongi abiseadmete energiatarvet, rongide mürataset, soojusisolatsiooni ning tarneaega. Stadleri pakkumine osutus parimaks nii maksumuse kui ekspluatatsioonikulude poolest.

Uued elektrirongid saabuvad lepingu kohaselt Eestisse 2013. aasta jooksul ning uued diiselrongid on Eestis hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Lisaks Eestile tarnib Stadler ronge ka Soome ja Norrasse. Hankel osales Stadleri kõrval ka Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A Hispaaniast.

Esimesi testsõite uue, Stadler Flirt elektrirongiga hakatakse Harjumaal läbi viima juba 2012. aasta suvel.


Pilte soetatavatest rongidest:
http://www.flickr.com/photos/elektriraudtee/sets/
No nüüd võib küll öelda, et täna on langetatud Eestis ajalooline otsus. Sest uute rongide soetamisega kaob Eestis sisuliselt ääreala kui selline ning kõigil eestimaalastel on võimalik edaspidi reisida viisil, mis ületab nii oma kiiruselt kui mugavuselt kõiki teisi liiklusvahendeid. Ei usu? Proovime siis 2013 järele.

Rõõmustav on muidugi ka see asjaolu, et uute rongide saabudes on Eestis Euroopa värskeim ning moodsaim rongipark :)

neljapäev, 8. aprill 2010

Sõidugraafiku kujunemine

Kui kedagi peaks huvitama, kuidas ikkagi kujuneb iga poole aasta tagant uuenev elektrirongide sõidugraafik, siis vastus sellele on järgnev:

"Oma sõidugraafikuid loome me, silmas pidades ka muid tehnilisi faktoreid, järgmisi "sambaid" austades:
  1. Et kõik väljaspool Tallinna elavad Elektriraudtee kliendid jõuaksid tööle õigeks ajaks,
    s.t. kõik Riisipere, Paldiski ja Aegviidu rongid stardivad hommikuti nii, et nad saabuvad Balti jaama kella 8-9 vahel.
  2. Et kõik väljaspool Tallinna elavad koolilapsed pääseksid koolist koju,
    s.t. Tallinnast stardib igal tööpäeval kella 2-3 vahel rong nii Riisipere, Paldiski kui Aegviidu poole.
  3. Et kõik väljaspool Tallinna elavad Elektriraudtee kliendid saaksid töölt koju,
    s.t. Tallinnast sõidab igal tööpäeval kella 4-6 vahel vähemalt üks rong nii Riisipere, Paldiski kui Aegviidu suunas.
  4. Et kõik väljaspool Tallinna elavad inimesed pääseksid koju ka õhtusel kellaajal,
    s.t. Tallinnast sõidab igal päeval mitte varem kui kell 8 õhtul vähemalt üks rong nii Riisipere, Paldiski kui Aegviidu suunas.

teisipäev, 30. märts 2010

Lühikesed ja pikad, uued ja vanad

Kui ma nüüd alles sain selgeks kõrgete ja madalate ooteplatvormide vahe, siis nüüd selgus mulle, et omamoodi jama on muidugi lühikeste platvormidega.

Seletasin rongis olles nimelt ühele kaasreisijale, et madalale ooteplatvormile avanev uks teps mitte lühikesele ei avane. Just just, seesama Kulli ja Urda peatuses (ja mujalgi) asuv ooteplatvorm, mis ainult mõned meetrid pikk on ja kuhu alati vaid esimesest vagunist peale ja maha on saadud.

Vaatasin muidu sünonüümisõnaraamatust ka järele, seal madalaks lühikest asja ei peetud. Lühike mees ei ole ju madal mees. Muidugi eks nende kahe vahel raskusi võib tekitada kui üldse asja üle ei mõtle.

Vahest peaks lühikesed ooteplatvormid ümber ristima? Väikesed ooteplatvormid? Või hoopis ametlikult: esimese vaguni peatus.

Kes see teab head lahendust?

Kõrged ja madalad, vanad ja uued

Ohjaa, pea ajab ikka valutama küll see ooteplatvormide süsteem siin Harjumaal.

Nüüd on siis käiku lastud Kõrged ja Madalad ooteplatvormid. Minule ammu tuttavad betoonblokkidest ooteplatvormid ehk perroonid, mis on nii Kehras, Raasikul kui Keilas ja Paldiskis (ja mujalgi), on siis edaspidi kõrgeteks perroonideks ristitud.

Uued, madalad ooteplatvormid aga on need uhked euro-puhkekohad, mis Eesti Raudtee äsja valmis ehitas. Sain ühest pildi ka, Laitses on see tehtud:









Arusaadav muidugi on, et neid nüüd ükshaaval avama hakatakse, sest 2012 lõppu lubati ju juba uued rongid liinile lasta. Ja ega me neid uusi oleks ju nii kõrgeid tahtnud, mujal Euroopas ammu pool meetrit kõrguseks seatud.

Ja üleöö neid kümneid ja kümneid platvorme ümber ka ei ehita. Eesti Raudtee ütles, et lausa sadakond platvormi on üle Eesti laiali ja need kõik tuleb ümber ehitada.

Eks tuleb siis see üleminekuaeg siis natuke rongitreppe kasutada, õnneks ma sõidan diiselrongiga ka vahest Tartusse, sealt selline roniv pealesaamise viis ammu juba tuttav.

Kindlasti hoian silmad lahti, kui mõnda lapsevankriga ema näen peatuses. Pole vaja ju palgata reisisaatjaid rongidesse, saab isekeskis ka hakkama loodetavasti.

Rongidesse sissepääsemisel on siiski süsteem

Kuuldavasti on Elektriraudtee mitmeid kirju saanud, et uus kord rongidesse pääsemisega on ikka korrast ära.

Sõitsin eile parasjagu Paldiski poole Pääskülast ja avastasin, et uste avamises on siiski süsteem olemas. Seda kinnitas ka rongijuht.

Nimelt avanevad vanadele platvormidele (need, mida kõrgeteks kutsutakse) uksed, mis asuvad rongi ninades ehk otstes ja veel sarvede alused ka. Nii et järgmine kord, kui ma perrooni poole jooksen ja näen et rong juba ees, tean et sean jooksusammud sarvede all asuvate uste poole. Kui ma just otsmisest sisse ei lipsa.

Muidugi on uksed väljast siltidega ka märgistatud, et milline siis kõrgele avaneb ja milline madalale, kuid neid näeb inimene alles siis kui ta juhtumisi vale ukse ees seisab. Õnneks ma nägin, et sellel õnnetul "vale" ukse ees seisjal on piisavalt aega, et minna õige ukseni, kuna rongijuht vaatas ukse pealt, kas ikka kõik pealesoovijad ka rongile jõudsid.

Ei tea millised need sildid peaks olema, et kohe kaugelt näeb. Kuulsin ääri-veeri, et varsti tulevad veel suuremad sildid, mis terve rongi ukse, ühes ümbrusega ära katavad. Neid pidi siis juba õige kaugelt näha olema.

Millal need rongid siis saabuvad?

Täna sai mul kannatus otsa. Lehed kõik räägivad muudkui uutest rongidest, aga mina ikka sõidan vana Riias toodetuga ringi.

Võtsin siis nõuks ja kirjutasingi Elektriraudteele, et millal ma uue, mugava ja madala põhjaga elektrirongiga siis Keilast Tallinna sõita saan?

Nii nad mulle siis vastasid:
"Rongide saabumine toimub järgnevalt: Pärast praeguse hanke võitja teavitamist valmib esimene rong 2 aasta pärast. Sellega toimuvad testsõidud pool aastat. See tähendab, et Elektriraudtee areaalis (see on siis see ala, kus täna elektrirong sõidab) sõidab vanade rongidega kõrvuti uus „eurorong“, tõsi, reisijaid peale võtmata. Testperioodi lõppedes algab hanke võitja tehastes elektrirongide ehitus ning kõigi 17 elektrirongi valmimiseks kulub umbes aasta.
NB! Pärast elektrirongi testperioodi lõppu jõuab Eestisse esimene diiselrong, mis alustab samamoodi testimist, nüüd juba Eesti Raudtee areaalis (siin on jutt siis juba kõikidest Eesti rongipeatustest). Ka see rong sõidab pool aastat kõrvuti vanade diiselrongida, taaskord reisijaid pealevõtmata. Ja selle testperioodi lõppedes algab hanke võitja tehastes diiselrongide ehitus. 
Rongid tarnitakse Eestisse ühe- või kahekaupa ning viimased eksemplarid 10st tellitut diiselrongist peavad Eestisse jõudma hiljemalt 56 kuud esimese test-diiselrongi valmimisest. Tõenäoliselt aga töötavad hanke võitja tootmistehased kiiremini ja rongid saabuvad Eestisse varem."

Ma panin nende natuke keerulise aga asjaliku vastuse numbritesse nüüd kah:

2010 (hõigatakse otsus välja) + 2 aastat (2012 suvi) (saabub test-elektrirong Eestisse) + pool aastat (2013 algus) (lõpeb uue rongi testimine ja algab ülejäänud 17 ehitus, mis võtab ligi aasta aega) = 2013 lõpuks on Harjumaal elektrirongid meile sõitmiseks!

Ja nagu lugeda sai, tulevad diiselrongid kah uued, ehk siis Aegviitu minejad näiteks saavad sealt ikkagi uue rongiga edasi lausa Valka välja sõita. Need uued diiselrongid aga nii kiiresti ei tule. Nende ajakava tuli selline:

2013 algus (test-diiselrongi saabumine Eestisse) + pool aastat (2013 suvi) (lõpeb uue rongi testimine ja algab ülejäänud 7 diiselrongi ehitus, mis võtab ligi aasta aega) = 2014 suveks on ka kõik diiselrongid Eestisse saabunud.

Vähemalt on nüüd selgelt välja trükitud, millal ma oma istme seljatoe saan alla lasta, kui ma Riisiperre sõites natuke põõnata tahaks.

Tervitus

Tere tere, inimesed ja loodetavasti just rongiga sõitvad inimesed.

Siin kirjutab Roomet, pikemalt võib mind lausa Roomet the (eestipäraselt siis "see") Rongisõitjaks kutsuda ning mina hakkan siin kirjutab oma reisidest Elektriraudtee rongidega.

Igasugust tagasisidet ja mõtete-jagamist loodan ma kohata kommentaarides, mille täna tööle ka sain.

Aga aitab jutust, mul rong ootab juba :D