esmaspäev, 8. juuni 2015

Elron on toonud Eesti reisirongiliiklusele uue hingamise

Marcel Vichmann kritiseeris 3. juuni Äripäeva loos „Vichmann: Parts valetas“ teravalt riiki ja Elronit. Põhisüüdistus seisnes selles, et riik lubas reisirongiliikluse enda kätte võtmisega kulusid vähendada, kuid ei ole seda teinud.

Jättes pikemalt peatumata teemal, kas ettevõtlusvaldkondades, kus turg ühiskonnale vajalike teenuste või kaupade pakkumise eest kõige paremini hoolitseda ei suuda, peaks riigi toel tegutsema era- või riigettevõtted, ei saa mööda vaadata kõnealuses artiklis esitatud ebatäpsetest (loe: kallutatud) andmetest ja nendest tulenevatest vildakatest järeldustest. 2013. aastal oli riigi toetus raudtee reisijateveole 20,2 miljonit eurot, millest Elektriraudteele maksti 5,1 ning Edelaraudteele 15,1 miljonit eurot. Selle eest pakkusid 2013. aastal kaks ettevõtet teenust kokku 3,2 mln rongkilomeetri ulatuses ning teenindati kokku 4,1 miljonit reisijat.

Vaadates Elroni tulekuga kaasnenud muutusi, selgub, et võrreldav summa rongiliikluse opereerimiskulude toetuseks (sh diiselrongide liisingmakse) 2014. aastal oli 21,4 miljonit eurot ehk sarnases suurusjärgus aasta varasemaga ja kindlasti mitte 14 miljonit eurot suurem, nagu väidab Marcel Vichmann. Seejuures oleme pakkunud suurema sagedusega teenust, teenindanud enam reisijaid ja teeninud loomulikult ka rohkem piletitulu. 2014.a läbisid rongid kokku 4,5 mln rongkilomeetrit ning Elroni teenuseid kasutas 5,8 miljonit reisijat.

Elroni tulekuga on täielikult uuenenud rongipark, mis oli tulevikku suunatud otsus, millel on suur transpordi- aga ka regionaal- ja keskkonnapoliitiline tähtsus ning mis on kasvatanud hüppeliselt rongiga sõitvate inimeste arvu. Varasemast märkimisväärselt parema teenuse juures ei ole riigi toetuse absoluutmaht oluliselt suurenenud, kuid arvestades reisijate arvu kasvu, on toetus ühe reisi kohta 25% langenud.

Praegu võib üsna kindlalt väita, et riik suudab reisirongiliiklust korraldada eraettevõtjaga võrreldes pigem kuluefektiivsemalt ja läbipaistvamalt, pakkudes seejuures kvaliteetsemat teenust. Rongiliiklus on muutunud tõsiseltvõetavaks alternatiiviks inimeste liikumisvajaduse rahuldamisel, mis oligi ümberkorralduste peamine eesmärk.

Ronnie Kongo
Elroni müügi- ja arendusjuht 

teisipäev, 26. mai 2015

Uued rongid ei oleks priiskamine

Elron riigiettevõttena ei kavatse pakkuda maksumaksja raha eest liigset luksust. Nagu praegu, pakume ka tulevikus klientidele ajakohaselt heal tasemel teenust, säästes samal ajal riigi rahakotti maksimaalsel võimalikul moel.

Kasvav klientide arv tingib vajaduse hankida olemasolevatele rongidele lisa ning kui juba soetada uusi ronge, on mõttekas hankida suurema nõudlusega liinidele suurema istekohtade arvuga ronge.

Rongidega tehti eelmisel aastal 5 800 000 reisi, neist 780 000 reisi Tallinna-Tartu liinil. Need arvud on endiselt kasvutrendis. Et need reisijad näiteks bussidesse mahutada, peaks kahe linna vahel lisaks praegustele vurama keskmiselt üle 40 reisibussi päevas.

Kõik võidavad. Uutest rongidest võidaksid kõik reisijad, sest Tallinna-Tartu liinile lisanduvad rongid võimaldaks meil suurendada ka reiside sagedust teistel liinidel, kus juba praegu on selleks nõudlus, mis lähitulevikus kasvab veelgi. Just neil põhjustel kirjeldasime majandusministrile vajadust kaaluda kolme viievagunilise lisarongi soetamist. Kui otsus teha suve jooksul, oleks võimalik rongid Eestisse tuua 2018. aastaks.

Kindlasti ei ole juttu luksusrongidest - praegustest veidi mugavamad istmed ja võimalus mitmetunnise sõidu jooksul osta teed-kohvi ei ole liigne luksus, vaid täiesti normaalne teenus. Uued, praegu veel selgelt hüpoteetilised rongid, kuuluksid maksumuselt praegustega võrreldavasse suurusjärku, seega ei mingit priiskamist sellelgi rindel.

Andrus Ossip
Elroni juhatuse esimees

(artikkel on avaldatud ka arvamusloona Äripäevas 26.05.2015)

reede, 2. jaanuar 2015

Eesti rahvas armastab porgandit

Elroni jaoks oli möödunud, 2014. aasta tõeliselt erakordne. Esimesest jaanuarist kogu Eesti reisirongiliiklust korraldama asudes ei teadnud me ka ise, kui suureks Elroni ees seisev väljakutse tegelikult osutub.

Vaatamata raskustele saime käesolevaks aastaks seatud eesmärgid valdavalt täidetud ning aasta lõpp tõi mitmeid toredaid ning täiesti ootamatuid üllatusi – novembris pälvisime Euroopa aasta regionaaloperaatori tiitli, meid pärjati pressisõbraks ning tagatipuks selgus, et eestlaste poolt oli Google’i otsingumootoris otsituim sõna Elron – seda isegi laulupeo ees.

Rahva seas “porgandiks” ristitud rongid on muutnud Eesti igapäevaelu kiiremaks, mugavamaks ja turvalisemaks. 63%-le reisijatest meeldivad uued rongid väga. Kõike, mida teha plaanisime ja tahtsime, teha ei jõudnud, kuid liikusime päris kiiresti selle poole, mida Elronilt oodati.

Meil oli ka palju eeldusi, mis kõigi Elroni inimeste tööd kergemaks tegid. Uute rongide tehniline töökindlus on esmaklassiline: elektrirongidel 99,85% ja diiselrongidel 99,71%. Uued rongid on vanadest keskmiselt ka neljandiku võrra kergemad, mistõttu raudteerööpad kuluvad vähem.

Hilinemisi vähem kui soomlastel
Näiteks elektrirongide elektrienergia kokkuhoid rongkilomeetri kohta on umbes 40%, diiselkütuse kokkuhoid rongkilomeetri kohta on ligikaudu 10%. Kütuse kokkuhoiu tagavad kergemad rongid ning pidurdusenergia ärakasutamine. Samuti on uute rongide paremad kiirendus- ja pidurdusnäitajad lühendanud kümnendiku võrra rongide sõiduaegu.

Veel veidi numbritest. Aasta jooksul teenindasime 5,8 miljonit reisijat. Päevas teeme rohkem kui 200 reisi, meiega sõidab iga päev üle 17 000 reisija. Selle aasta esimese 11 kuu jooksul on Elroni rongid teinud kokku 66 589 reisi. Hilinemisi tuli ette 519 korral ehk vaid 0,78% kõigist reisidest. 98,8% diiselrongidest ja koguni 99,3% elektrirongidest saabus lõppjaama õigeaegselt.

Näiteks Soomes on vastavad näitajad oluliselt madalamad – keskmiselt 93,8% linnalähiliinide ja 88,5% kaugliinide rongidest on tänavu õigeaegselt lõppjaama saabunud. Statistika ütleb, et Eestis on asjad hästi.

Traadita internet muutub kvaliteetseks
Algaval aastal plaanime teenindada 6,2 miljonit reisijat. Laiendame Balti jaama ootesaali, parandame märkimisväärselt traadita interneti kvaliteeti rongides, muudame eakate sooduspileti ostmise korda - teha on palju muudki.

Osadele küsimustele meil veel täpseid lahendusi ei ole, nt toitlustamine sõidu ajal – võimalik, et seda on tark lahendada võimaliku rongipargi laiendamise raames.

Kuigi plaanime järgmisel aastal teenida 11,5 miljonit eurot piletulu, moodustab 70% meie eelarvest riiklik dotatsioon. Seepärast peame kõiki teenuseid laiendades arvestama, kas see on majanduslikult mõistlik ja reisijatele hädavajalik. Vahel on küsimus sobiva lahenduse leidmises, kuid vahel on peaaegu kõik lahendused ebasobivad. Aga ka sellistel puhkudel ei jäta me jonni.

Elroni nimel tahan tänada kõiki meie reisijaid, kes käivitamisraskustest hoolimata meile kaasa elasid ning ka konstruktiivseid kriitikuid, kes viitasid meie puudustele, millest enamiku oleme kõrvaldatud. Elroni töötajate meelest on eesti rahvas selle aastaga õppinud porgandit armastama. See ongi tervislik!


Andrus Ossip

Elroni juhatuse esimees